Sissejuhatus fookuskaugusesse fotograafias

Enamikul inimestel on põhiteadmised fookuskaugusest. Kui näete 35 mm objektiivi, teate, et see on fookuskaugus. Teil võib olla isegi päris hea ettekujutus sellest, mida näete, kui asetate kaamera oma silma ette. Kuid selles on palju enamat.

Selles artiklis käsitleme fookuskaugust ja arutame, kuidas see aitab teil fotograafiat täiustada ja palju raha säästa. Alustame.

Mis on fookuskaugus?

Oleme kõik varem kuulnud terminit fookuskaugus ja mõistame, et objektiivid on saadaval sellistes standardsetes pakkumistes nagu fikseeritud 35 mm fookuskaugus või võib-olla 16–35 mm suumobjektiiv. Fookuskauguste kombinatsioone on peaaegu lugematu arv.

Kuid selleks, et mõista, mis on fookuskaugus, peate esmalt teadma paari terminit. See aitab meil mõista, kuidas fookuskaugust arvutatakse.

Pildi andur

The pildisensor (kaamera andur) püüab objektiivilt valgust ja muudab selle elektrisignaaliks. Seda teavet töödeldakse ja muudetakse pildiks.

Lähenemispunkt

Kui vaatate kaamera objektiivi mõlemasse otsa, märkate, et teie peegeldus klaasis on tagurpidi. See on efekt, mis ilmneb pildi töötlemise algfaasis.

Kui objektiiv on kaamera külge kinnitatud ja pildistamiseks valmis, pööratakse pilt tagasi parem pool ülespoole objektiivi sees, et jätkata teekonna teist poolt pildistamiseni andur. Ristumiskohta, kus pilt tõhusalt tagasi oma tavavaatesse pööratakse, nimetatakse lähenemispunktiks.

Lihtne fookuskauguse valem

Fookuskaugus on kaugus millimeetrites lähenemispunktist pildiandurini (kui teravustada lõpmatuseni). Nii et kui meil on 35 mm objektiiv, on ligikaudne kaugus lähenemispunktist ehk objektiivi optilisest keskpunktist kaamera andurini 35 millimeetrit.

Nüüd, kui me teame, mis on fookuskaugus, liigume teise stsenaariumi ja teise valemi juurde.

Samaväärne fookuskaugus

Samaväärne fookuskaugus arvestab objektiivi fookuskaugust ja kaamera sensori suurust. Kui teil on 35 mm formaadis kaamera, ei pea te muretsema ühegi uue valemi pärast. Selle põhjuseks on asjaolu, et samaväärne fookuskaugus põhineb 35 mm formaadil, mida nimetatakse a täiskaader kaamera.

Vaatame, kuidas fookuskaugust mõjutab anduri suurust arvesse võttes.

Anduri suurus ja saagikoefitsient

Kaameratele on palju andurite suurusi. Enamik neist on väiksemad kui täiskaaderkaamerad, kuigi on palju suuremaid suurusi. Kui aga räägime mis tahes muust anduri suurusest peale täiskaadri, peate arvestama ka kärpimisteguriga.

See tähendab, et kui kasutate väiksema sensoriga kaamerasüsteemi, on olemas suurendusefekt ehk kärbitud vaade. Nii et me peame korrutama objektiivi fookuskauguse kärpimisteguriga, et saada samaväärne fookuskaugus 35 mm võrra.

Näiteks kui teil on 1,6 kärpimisteguriga APS-C Canoni süsteem ja 35 mm objektiiv, oleks samaväärne fookuskaugus 56 mm.

Järgmisena teeme kokkuvõtte, mida see tähendab.

Fookuskaugus ja vaateväli

Pidage meeles, et olenemata teie kaamera anduri suurusest, objektiivi fookuskaugus tegelikult ei muutu. 35 mm objektiiv on 35 mm objektiiv mis tahes kaameral. Mis aga muutub, on vaateväli, kui arvestada kärpimistegurit ja samaväärset fookuskaugust.

Vaateväli tähendab lihtsalt seda, kui suure osa maailmast teie objektiiv erinevate fookuskaugustega pildistab.

Kas olete ikka veel segaduses? Allolev video võtab kokku suurema osa sellest, mida oleme seni arutanud, ja pakub mõningaid kasulikke visuaalseid näiteid.

Arutleme veel ühe fookuskauguse aspekti üle, kuidas see on seotud teravussügavusega. See võib olla kasulik neile, kes seda armastavad luua bokeh-efekt.

Fookuskaugus ja teravussügavus

Teie objektiivi fookuskaugus mõjutab ka teravussügavus teie pildil. Üldiselt, mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on teravussügavus, kui ava on kõige laiemas seadistuses.

Selle suurepärane näide on allolevas videos, milles võrreldakse 85 mm objektiivi 135 mm objektiiviga.

Fookuskauguse ja teravussügavuse suhe ei pruugi fotograafiahuvilisi puudutada, kuid tasub aru saada, millal on aeg uus objektiiv soetada.

Kuidas fookuskaugus teie objektiivi ostmist mõjutab

Käsitletu põhiprintsiipide mõistmine aitab teid tohutult, kui on aeg osta uusi kaameravarustust. Kui võtate muu hulgas arvesse fookuskaugust, kärpimistegurit ja teravussügavust, on teil parem arusaamine sellest, millist kaamerat ja objektiive peate ostma, et teha selliseid fotosid, mida soovite luua.

Metsloomade fotograafia ja objektid, mis nõuavad teleobjektiivi

Kui olete näiteks metsloomade või spordifotograaf, võite sattuda uusima täiskaaderkaamerasüsteemi turunduskampaaniasse. Kuid kas teil on tõesti vaja kallimat täiskaaderkaamerat, rääkimata palju kallimatest objektiividest ja tarvikutest, mida selle kasutamiseks on vaja?

Lühike vastus on ei, eriti kui teil on väike eelarve ja te ei saa endale lubada täiskaadrisüsteemi. 1,5 või 1,6 kärpimisteguriga APS-C kaamerasüsteemi kasutamisel on olulisi eeliseid. Ja seda kasutavad ära ka professionaalsed fotograafid. Miks?

Sest APS-C kaamerakomplekt suurendab tõhusalt teie telefoto ulatust 1,5 või 1,6 korda rohkem kui täiskaaderkaamera. See tähendab, et Canoni APS-C 70–200 mm objektiivi samaväärne fookuskaugus on 112–320 mm! Selle vaatevälja jäädvustamine täiskaaderobjektiivi ekvivalendiga maksaks palju rohkem raha.

Mõistke fookuskaugust ja säästke kaameravarustuselt raha

Fookuskauguse õppimise tähtsust ei saa ülehinnata. Kui olete kirglik fotograaf, peaksite teadma fotograafia oskust nii seest kui väljast. Fookuskauguse mõistmine muudab teid kindlasti pikemas perspektiivis paremaks fotograafiks.

Kui midagi, siis fookuskauguse mõistmine võib säästa tuhandeid dollareid, kui on aeg oma kaamerat ja objektiive uuendada. See on fotograafidele kasulik!

Mis on Sunny 16 reegel fotograafias? Kuidas seda kasutada

Sunny 16 Rule on kasulik meetod õige särituse arvutamiseks ilma valgusmõõturita.

Loe edasi

Autori kohta