Tehnoloogiast rääkides kohtab erinevaid segaseid terminoloogiaid. Kuna tehnoloogia areneb pidevalt, ilmuvad iga päevaga uued terminid.

Kui soovite neid õigesti kasutada ja rakendada, on oluline mõista termineid ja nende tähendusi. Siin oleme koostanud loetelu terminipaaridest, mida on mõnikord raske eristada ja mida kogemata kasutatakse vaheldumisi.

Niisiis, vaatame kümmet tehnikaterminite paari, mida sageli segamini aetakse.

1. Bitid vs. Baitid

Peamine erinevus nende kahe andmeühiku vahel on nende suurus ja võimsus. Bitt on kahest väiksem, mis võib olla kas null või üks. Samal ajal saab bait salvestada kaheksa bitti andmeid.

Praktiliselt on nende kahe termini vahel veel üks oluline erinevus. Salvestusruum, nagu SSD, HDD ja RAM, kasutab standardse mõõtühikuna baite. Võrdluseks, võrguseadmed, nagu WiFi-adapterid, võrgukaardid ja modemid, kasutavad standardseadmena bitte.

Veelgi enam, baitide "B" on alati suurtähtedega, samas kui bitid on väiketähed. Näiteks kümme megabaiti on 10 MB, samas kui kümme megabitti sekundis on 10

instagram viewer
Mbps. Seega saate selle eristusega seadme hõlpsalt märgata. Nende kahe vahel on rohkem erinevusi, mida saate lugeda meie artiklist Mb ja MB selgitaja.

2. CPU vs. GPU vs. TPU

  • Keskprotsessor (CPU) on arvuti aju. See asub riist- ja tarkvara vahel ning aitab luua nende vahelist suhtlust. CPU haldab kõiki teie arvuti funktsioone.
  • Graafiline töötlemisüksus (GPU) vastutab süsteemi graafilise jõudluse haldamise ja täiustamise eest. Tootjad võivad teie protsessorisse ehitada põhilise GPU. Täiustatud jõudluse jaoks vajate siiski eraldi spetsiaalset GPU-d.
  • Tensor Processing Unit (TPU) teostab suuri korrutusi, tehisintellekti arvutusi ja algoritme. TPU-d on kohandatud töötlemisüksused selliste rakenduste raamistike jaoks nagu Google'i TensorFlow.

Seotud: Mis vahe on APU-l, CPU-l ja GPU-l?

3. RAM vs. ROM

Nii tavalised kui need kaks terminit ka pole, võivad need mõnikord siiski segadusse ajada.

  • RAM tähistab muutmälu
  • ROM tähistab kirjutuskaitstud mälu

RAM on teatud tüüpi arvutimälu, mida kasutatakse jooksvate programmide ja andmete lühiajaliseks salvestamiseks. RAM on muutlik mälu, mis kustutatakse süsteemi väljalülitamisel või taaskäivitamisel. Seevastu ROM on püsimälu. Teave jääb sellele püsivalt, näiteks teie kõvakettale. Püsivalt siin tähendab, et see jääb sinna, kui te ei otsusta seda kustutada.

4. FPS vs. Hz

Arvuti ekraan on kombinatsioon kaadrisagedus ja värskendussagedus. Nende kiirustega saate jälgida liikumist monitori ekraanil.

  • Frames Per Second (FPS) tähendab, mitu kaadrit suudab arvuti ühes sekundis töödelda. Mida kõrgemad kaadrid on, seda sujuvam on selle jõudlus.
  • Herts (Hz) on värskendussageduse ühik. Värskendussagedus näitab, mitu korda teie arvuti ekraanil olevaid pilte värskendab. Kõrgemad värskendussagedused toovad kaasa sujuvamad liikumised.

5. 32-bitine vs. 64-bitine

Nagu eespool mainitud, on bitt arvutimälu ühik. Tõenäoliselt olete kohanud erinevaid süsteeme, mis on määratletud kui 32-bitised või 64-bitised. Need on arvutiarhitektuuri tüübid. "32" ja "64" on andmetöötlusvõimalused. 32-bitine arhitektuur sobib väiksematele süsteemidele, mille RAM-i maht on kuni 4 GB. 64-bitine saab toimingu jaoks töödelda palju rohkem andmeid ja toimib paremini mitmetegumtöödel kõrgemate riistvaraspetsifikatsioonidega arvutites.

6. Mälu vs. Säilitamine

Mälu on arvutikomponent, mis salvestab andmeid lühiajaliselt. Näiteks protsesside ja logide käitamine. See on muutlik, mis tähendab, et see säilitab andmeid, kuni süsteem töötab. Mälu on RAM-i teine ​​termin, mida käsitlesime ka varem.

Arvutisalvestus võimaldab andmeid pikaajaliselt salvestada. See on püsimälu (nagu varem käsitletud ROM). Kõvakettad, nagu HDD ja SSD, on salvestusseadmed.

7. SRAM vs. DRAM

SRAM ehk staatiline RAM ja DRAM ehk dünaamiline RAM on erineva arhitektuuriga muutmälu tüübid. SRAM on kiirem kui DRAM. SRAM-il on süsteemi energiatarve väiksem kui DRAM-il, samas kui DRAM on odavam. SRAM-i kasutatakse vahemälus (ajutiselt salvestatud mälu), samas kui DRAM-i kasutatakse põhimälus.

Seotud: Kuidas CPU vahemälu töötab? Mis on L1, L2 ja L3 vahemälu?

8. IP vs. DNS vs. MAC-aadress vs. TCP

  • Süsteemi Interneti-protokolli (IP) aadress identifitseerib selle võrgus unikaalselt. Interneti-teenuse pakkuja annab teile IP-aadressi.
  • Domeeninimesüsteem (DNS) tõlgib IP-aadresside jaoks tähtnumbrilised veebisaitide nimed. See muudab nende mõistmise ja meeldejätmise lihtsamaks.
  • Media Access Controli (MAC) aadress on võrguadapterile määratud tootja poolt. See on selle ainulaadne identifitseerimisnumber. MAC-aadress määrab võrgu kaudu arvuti füüsilise aadressi.
  • Transmission Control Protocol (TCP) on sidemehhanism, mis võimaldab programmidel ja seadmetel võrgu kaudu sõnumeid vahetada. See aitab serveritel klientidega suhelda.

9. IPv4 vs. IPv6

IPv4 ja IPv6 on IP-aadresside tüübid, mis erinevad vormingu ja suuruse poolest. IPv4 on 32-bitine aadress, mis koosneb neljast numbrist, mis ühendavad unikaalse IP-aadressi. IPv6 on IPv4 järgmine täiustatud versioon. See on 128-bitine kuueteistkümnendsüsteem. See koosneb kaheksast kuueteistkümnendsüsteemi numbrite komplektist, mis ühendavad IP-aadressi.

10. POP3 vs. IMAP vs. SMTP

POP3 (Post Office Protocol 3) ja IMAP (Instant Messaging Access Protocol) on mehhanismid e-kirjade toomiseks, haldamiseks ja salvestamiseks kolmandate osapoolte meiliserveritest või seadmetest.

POP3 võimaldab salvestada e-kirju ja saata sõnumeid ainult ühte seadmesse. Võrdluseks, IMAP võimaldab meilisõnumeid serverisse salvestada. See võimaldab meilile juurde pääseda mitme seadme vahel. POP3 on vanem ja lihtsam tehnoloogia, samas kui IMAP on arenenum ja muutub kiiresti standardiks.

SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) on standardne suhtlusprotokoll, mida kasutatakse POP3-s ja IMAP-is meilide saatmiseks ja vastuvõtmiseks.

Parem mõistmine, parem kasutamine

Tehnoloogias, kus asjad arenevad regulaarselt, peate kindlasti olema viimaste arengutega kursis. Nende tehniliste terminite mõistmine ei muuda teid mitte ainult teadlikumaks, vaid saate ka paremini neid tehnoloogiaid kasutada.

32 olulist Interneti-terminit, mida kõik peavad teadma

Kas olete võrgutingimustest segaduses? Selgitame üle 30 levinud võrgutermini, et saaksite olla teadlikum Interneti-kasutaja.

Loe edasi

JagaSäutsMeil
Seotud teemad
  • Tehnoloogia selgitus
  • žargoon
  • 64-bitine
  • Arvuti mälu
  • Protsessor
  • Graafikakaart
  • IP-aadress
  • Koduvõrk
Autori kohta
Ali Arslan (59 avaldatud artiklit)

Ali on olnud tehnikahuviline alates 2005. aastast. Ta on Androidi, Linuxi ja Windowsi energiakasutaja. Tal on ärijuhtimise kõrgharidus Ühendkuningriigist Londonist ja ta on lõpetanud Pakistani Punjabi ülikooli inglise kirjanduse erialal.

Veel Ali Arslanilt

Liituge meie uudiskirjaga

Liituge meie uudiskirjaga tehniliste näpunäidete, arvustuste, tasuta e-raamatute ja eksklusiivsete pakkumiste saamiseks!

Tellimiseks klõpsake siin