GNU/Linuxi distributsioonid vajavad installimise ajal alglaadurit. Need alglaadurid vastutavad GNU/Linuxi distributsiooni installimisel käivitatavate süsteemifailide laadimise eest. Kui arendate GNU/Linuxi distributsiooni, peate võib-olla töötama alglaaduritega, et kasutajad saaksid selle oma süsteemidesse installida.

Üks selline alglaadur on Syslinux. Syslinuxi on mitut tüüpi, millest igaüks on pühendatud konkreetsele failisüsteemile. Siin on kõik, mida pead teadma Syslinuxi alglaadurite kohta, sealhulgas nende installimise kohta.

1. SYSLINUX

SYSLINUX on Syslinuxi variant FAT-failisüsteemid. Samuti on see Syslinuxi alglaaduri vanim tüüp. See toetab FAT12, FAT16 ja FAT32 failisüsteeme. Kui kasutate Windowsi või DOS-i, peaksite valima SYSLINUX.

SYSLINUXi struktuur

Kui laadite alla SYSLINUXi kasutades peegellingid, saate tihendatud arhiivi. Kui avate selle kausta, näete bios kataloog sees. Selle kausta all on mbr ja tuum kataloogid.

Ketta alglaadimissektori etapis vajate mbr.bin fail asub aadressil

instagram viewer
/bios/mbr kataloog. Sees /bios/core kataloogi, näete ldlinux.sys fail, mis on SYSLINUXi põhifail.

ldlinux.sys vajab ldlinux.c32 fail tööle. Seetõttu ldlinux.c32 ja ldlinux.sys peab olema samas kataloogis.

Teised failid peavad asuma ka praeguse kataloogi tee või praeguse kataloogi tee alamkataloogides. Saate vaadata syslinux.cfg konfiguratsioonifail selle jaoks. See peab asuma praeguses kataloogis ja peate selle faili ise looma.

Valikuliselt leiate pistikprogrammid, abifailid ja muud konfiguratsioonifailid ülemkataloogist.

SYSLINUXi installimine

SYSLINUX installifailide asukohta vastavalt süsteemidele näete allolevas tabelis:

Windows Linux DOS
  • Fail syslinux.exe all win32 kataloog on 32-bitise Windowsi jaoks
  • Fail syslinux64.exe all win64 kataloog on 64-bitise Windowsi jaoks
  • Syslinuxi fail, mis asub asukohas Linux kataloog
  • Syslinuxi fail, mis asub asukohas dos kataloog

Vaikekäsud, mida saate SYSLINUXi kettale installimiseks kasutada, on järgmised:

# DOS-iga 32-bitise Windowsi jaoks
syslinux -m -a -d <kataloog><vahesein>
# 64-bitise Windowsi jaoks
syslinux64 -m -a -d <kataloog><vahesein>
# Linuxi jaoks
syslinux -i <vahesein>

2. EXTLINUX

EXTLINUXi alglaadur toetab failisüsteeme ext2, ext3, ext4, btrfs, FAT12, FAT16, FAT32, NTFS, XFS, HFS ja UFS. Tööloogika ja EXTLINUXi failistruktuur on täpselt sama mis SYSLINUX. See on lihtsalt failisüsteemi toe osas arenenum ja sellel on mõned lisafunktsioonid.

EXTLINUX on hea valik, kui soovite installida GNU/Linuxi kernel arvutis. Saate esmalt installida EXTLINUXi ja kohe asetada GNU/Linuxi kerneli selle partitsiooni peale.

Muud üksikasjad, mida peaksite teadma, on EXTLINUX olnud saadaval alates Syslinuxi versioonist 3.00. Samuti peaksid erinevate versioonide kasutajad teadma, et ext4, btrfs, FAT12, FAT16 ja FAT32 tugi tulid EXTLINUXile versioonis 4.00, NTFS-i tugi versioonis 4.05, XFS-i tugi versioonis 5.00 ja UFS-i tugi koos HFS-iga versioonis 5.00.

EXTLINUXi struktuur

Nii nagu SYSLINUX, on ka EXTLINUXi põhifail ldlinux.sys. Siin kehtivad ka SYSLINUXis määratud reeglid põhifaili kataloogi kohta. Erinevalt SYSLINUXist on EXTLINUXi konfiguratsioonifail extlinux.conf.

EXTLINUX-i installimine

Kui laadisite alla Syslinuxi uusima versiooni, leiate installifaili jaotisest /bios/extlinux kausta. Saate seda faili kasutada teatud käsurea suvanditega.

Alglaaduri installimiseks saate kasutada järgmist käsku:

extlinux -- install <praeguse kataloogi tee>

Lisaks saate kasutada järgmisi parameetreid:

# Installitud helitugevuse värskendamiseks
extlinux -- värskendus <praeguse kataloogi tee>
# RAID-i partitsioonile installimiseks
extlinux --raid --install <praeguse kataloogi tee>
# Installitud RAID-partitsiooni värskendamiseks
extlinux --once /initrd.img root=/dev/sda0 initrd=initrd.img vga=794 /boot/extlinux

EXTLINUXis saate käsurealt hõlpsasti teha mis tahes esialgseid spetsifikatsioone. Seda süsteemi nimetatakse Abiandmevektor (ADV). Kuidas seda kasutada, näete järgmistes näidetes.

# Näide – üks kord kasutus
extlinux --once /initrd.img root=/dev/sda0 initrd=initrd.img vga=794 /boot/extlinux
# Tehakse üks esialgne spetsifikatsioon ja soovite selle oleku eemaldada
extlinux -- selge-üks kord <praeguse kataloogi tee>
# Kui EXTLINUX on installitud RAID-1 (soovitatud) partitsioonile, peate esialgse spetsifikatsiooni kustutamiseks lähtestama ADV
extlinux --reset-adv <praeguse kataloogi tee>

Mõned EXTLINUXi funktsioonid

Erinevalt SYSLINUXist pääseb EXTLINUX juurde salvestusseadme mis tahes kataloogi. Kataloogiteede nimetamine on sama, mis GNU/Linuxi puhul. kui ei ole"/" märk, EXTLINUX kasutab praegust kataloogi. Saate kasutada kuni 511 tähemärgi pikkust kataloogi teed.

Samuti toetab EXTLINUX varjunimesid. Kuid te ei tohiks neid varjunimesid liiga kaua hoida, sest võite teeplokki takerduda. Varjunimede kasutamisel tuleb teha ainult Linuxi tüüpi kataloogide nimetamine.

3. ISOLINUX

Kui kavatsete kasutada Syslinuxit CD-de ja DVD-de jaoks, peaksite ISOLINUXiga tuttav olema. Kuid tänapäeval on USB-d rohkem levinud kui CD-d ja DVD-d. Seetõttu on ISOLINUXi kasutus väiksem kui teiste Syslinuxi tüüpide puhul.

Mida on vaja ISOLINUXi installimiseks

ISOLINUXi installimiseks peate esmalt alla laadima Syslinuxi. ISOLINUXi installimiseks vajate tarkvara, näiteks CD- või DVD-kirjutajat. Samuti, kui kavatsete kasutada DVD-sid, peab DVD-kirjutaja toetama alglaadimisketta loomist. Pange tähele, et kui kirjutate ISOLINUXi mitteümberkirjutatavale CD-le või DVD-le, ei pruugi teil olla võimalik oma CD-d uuesti kasutada. Seetõttu on mõttekas kasutada selleks korduvkirjutatavat CD-d.

ISOLINUXi struktuur

The tuum kataloog salvestab isolinux.bin faili. Kui kavatsete luua pilti, vajate ka saabas.kass faili.

Praegune kataloog peab sisaldama ISOLINUXi konfiguratsioonifaile, nimelt isolinux.cfg või syslinux.cfg. Seda faili ei looda ega kopeerita installiprotsessi ajal, seega peate vajalikud muudatused käsitsi tegema. Kui seda faili ei leita, proovib ISOLINUX avada pilti nimega Linux ilma parameetriteta ja saadab veateate, et pilti ei leitud.

ISOLINUX vs. mkisofs

ISOLINUX CD-pildi loomiseks saate kasutada mkisofs programmi. Kasutage kindlasti utiliidi uusimat stabiilset versiooni.

Mkisofsi kasutamise näide on järgmine:

mkisofs -o <iso-pilt-loomiseks> -b <praegune kataloog>/isolinux.bin -c <praegune kataloog>/boot.cat -no-emul-boot -boot-load-size 4 -boot-info-table <faili-ja-kataloogi-ja-pildi-sisse-panetav-kataloog>

Nagu ilmne, ei pea te ülalnimetatud käsku kasutama. Neid parameetreid saate kasutada ka eraldi.

Failide nimetamist toetab ISOLINUX

ISOLINUXis on kataloogiteede eraldavad märgid UNIX-vormingus ja kasutavad kaldkriips (/) tegelane. Üksik / tähistab praegust ISOLINUXi kataloogi. ISOLINUXis peavad kataloogiteed olema maksimaalselt 255 tähemärgi pikkused. See kasutab ainult ISO 9660 failinimetust ja on vaja kasutada ISO 9660 esimest (8,3 tähemärki) või teist taset (31 tähemärki).

Lisaks peaksite meeles pidama mõnda asja:

  • ISOLINUXi diskreetsete failide, vahedega tüübi, loogilise ploki ja sektorite toetatud suurus on ainult 2048 baiti
  • ISOLINUXi installitud kujutise paigaldamisel GNU/Linuxisse peate lisama norock, nojoliet atribuut -o parameeter kuni mount käsk
  • Kui arvutil on probleeme ISOLINUXi avamisega, kasutage isolinux-debug.bin selle asemel isolinux.bin ISOLINUXi installimisel. Nii näete veateateid.

ISOLINUX kõvaketaste jaoks

ISOLINUX toetab mitut ISO-pilti alates versioonist 3.72. Saate kasutada isohübriid tööriist mitme ISO-pildi loomiseks CD- või DVD-pildilt, kui ISOLINUX on installitud.

Selle kasutamine on järgmine:

isohübriid <pildi-faili nimi>

Selle protsessiga suureneb pildifaili suurus aga keskmiselt 1 MB.

4. PXELINUX

PXELINUX on teatud tüüpi Syslinux, mida kasutatakse operatsioonisüsteemi laadimiseks TFTP-serverist. See on mõeldud tööjaamadele, mis töötavad ilma kettamahuta. See aitab installida võrguadapteri PXE (täitmiseelne keskkond) serverist, mis kasutab DHCP-ga BOOTP- või TFTP-protokolle.

PXELINUX-i kasutamiseks vajate BOOTP- või TFTP-serverit ja buutivat arvutit teisest võrgust või virtualiseerimistarkvarast.

Pxelinuxi struktuur

BOOTP- või TFTP-serveri kataloogis põhifail pxelinux.0 peab asuma juurkataloogis. Kui laadisite alla uusima versiooni, on see fail sees /bios/core. Samuti on PXELINUXi konfiguratsioonifail pxelinux.cfg. Valikulised pistikprogrammid, abifailid, pildid ja muud konfiguratsioonifailid leiate praegusest kataloogist.

Syslinuxi alglaaduri tüüp sõltub teie eesmärkidest

Et saaksite oma GNU/Linuxi distributsiooni teistes seadmetes kasutada ja seda mugavalt kaasas kanda, vajate alglaadurit. Syslinux on vaid üks neist alglaaduritest. Saate valida ühe Syslinuxi variantidest, sõltuvalt teie kavandatud kasutusjuhtumist ja sihtkeskkondadest.

Lisaks on need Syslinuxi tüübid erinevad olenevalt sellest, kuhu ja kuidas te oma GNU/Linuxi distributsiooni või tuuma liigutate. Lisaks Syslinuxile saate alternatiivina kasutada ka muid alglaadureid.