EV-d võtavad ülemaailmse autoturu võimust ja elektrisõidukite müügi hüppeliselt ei ole näha lõppu. Kuigi on tore, et müüakse nii palju elektrisõidukeid ja et heitkoguste tase tõenäoliselt langeb, on EV akude ringlussevõtt endiselt muret tekitav. Akude hulk, mille eeldatav kasutusiga hakkab järk-järgult vähenema, suureneb lähiaastatel tohutult ning nende jäänuste kasutamiseks kasulike (ja ohutute!) viiside leidmine on ülioluline. Lugege edasi, et teada saada, kuidas akude ringlussevõtt toimib ja mis on ees ootamas.
Miks on EV akude ringlussevõtt suur asi?
Praegu ei ole liitiumioonakude ringlussevõtt just eriti tulus äri ettevõtmine ning samuti on keeruline eraldada kõiki elemente ja metalle, millest EV algselt koosnes aku. Kuid isegi kui olete veendunud
hoidke oma EV aku tervena, tuleb elektrisõidukite akude ringlussevõtu probleemiga tegeleda varem kui hiljem. EV-d hakkavad lendama kaardistamata aladele, kus üsna pea mööduvad nad sisepõlemismootoriga sõidukitest kui enim müüdud autodest. See kõik on suurepärane, kuid ettenägematu oht on selle tohutu hulk
EV akud mis jääb rippuma siis, kui vanemad elektrisõidukid hakkavad oma kasutusea lõppu jõudma. Kujutage ette, et prügilad on ääreni täidetud EV akudega, aga ka nutitelefonide ja muude elektroonikaseadmete akudega. See on katastroofi retsept. Mitte ainult see, vaid ka elektrisõidukite akudesse kuluvate materjalide kaevandamine võtab tohutult keskkonnamõju ja me alles alustame. Mingil hetkel tuleb mõelda sellele, et elektrisõidukid ei tekita väljalasketoru heitgaase, kuid kui hankida akumaterjalid põhjustavad seda kaevandavale riigile korvamatut keskkonnakahju (ja humanitaarkahju), kas see on tõesti jätkusuutlik? Lahenduseks on võimalikult paljude taaskasutatud materjalide taaskasutamine EV tarneahelas. See tagab, et elektrisõidukite akude tootmine hakkab lõpuks võtma pöördeid jätkusuutlikkuse poole ning aitab ka leevendada raske kaevandamise tõttu keskkonnale tekitatavat lõivu. Kui enamik EV akudesse minevaid materjale taaskasutataks, võiksime rahulikult olla, et need tühjaks ei saa. Seda on ilmselt lihtsam öelda kui teha, kuid selle tohutu probleemi leevendamiseks on juba astutud samme. Näiteks akude ümberpaigutamist kasutatakse vanadele EV akudele teise eluea andmiseks. Neid patareisid kasutatakse mitteintensiivsete ülesannete jaoks, näiteks tänavavalgustite toiteks, nagu see algatus
Nissan mis kasutas Jaapani linna Namie tänavavalgustite toiteks vanu Leaf EV akusid ja päikesepaneele. Taaskasutamine on suurepärane, kuid ringlussevõtt on takistus, mis tuleb ületada. Kuigi elektrisõidukite ringlussevõtu sektoris on veel palju tööd teha, on praegu elektrisõidukite akude ringlussevõtu kõige levinumad vormid hüdrometallurgiaga seotud tehnikad ja pürometallurgia. Kahjuks ei ole need tehnikad täiuslikud ja materjalide taastamine vanadest akudest on keeruline ja mõnel juhul tekitab see tonni kasvuhoonegaase.
Elektrisõidukite akude ringlussevõtt hüdrometallurgia abil
Mõned elektrisõidukite akude ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted võtavad ringlussevõetud akud käsitsi lahti, et eraldada metallid ja plast, mis moodustab akude korpuse aku sisemustest, kus asuvad väärtuslikud materjalid asub. Kuigi see on töömahukam, on see väga tõhus viis materjalide eraldamiseks. Samuti tühjendavad ettevõtted akusid enne nendega töö alustamist, et neid ohutult käsitseda. Lahe on see, et tühjendusprotsessist taastunud elektrit saab taaskasutada tehases toimuvate taaskasutusprotsesside toiteks. Põhimõtteliselt on eesmärk tagada, et midagi ei läheks raisku. Hiljem akud purustatakse ohutute meetoditega, mis piiravad tulekahjuohtu. Kui aku on purustatud, jagatakse saadud segu erinevatesse rühmadesse, millest üks on nn "must mass". The must mass on operatsiooni kroonijuveel, sest see sisaldab hinnatud materjale, mille taastamiseks iga ettevõte kõvasti tööd teeb tõhusalt. Mida must mass sisaldab? Mustast massist võib muu hulgas leida liitiumi ja üliväärtuslikku koobaltit. Kui akust jääb alles must mass, töödeldakse seda keemiliselt märgprotsessiga (see on koht, kus hüdrometallurgia osa), et hankida üksikud elemendid ja materjalid, mis loodetavasti uuesti kasutusele võetakse. tarneahel. Nende ringlussevõtu protsessidega loodetakse hoida liitiumioonakusid (ja nende materjale) tarneahelas ja pikendada nende kasutusiga, kasutades neid kas korduvkasutades või lisades nende ringlussevõetud materjale uute tootmisse patareid. Nii väheneb tunduvalt sõltuvus välismaa kaevandamisest.
EV akude ringlussevõtt pürometallurgia abil
Pürometallurgia on veel üks meetod, mida saab kasutada mõne olulise komponendi eraldamiseks vanadest EV akudest. Selle meetodi probleem seisneb selles, et keskkonnamõju on märkimisväärne, kuna see kasutab ülikõrgeid temperatuure, et eemaldada kõik ühendid, mida see suudab taastada. Nüüd, kui teil on probleeme nende elementide eraldamisega akujääkidest, ja protsessil on ka tohutu keskkonnakoormus, ideaalis tahaksite, et protsess oleks äärmiselt suur tõhus. Kuid see ei ole alati sulatamise puhul nii. Pürometallurgia kasutamisel ei saada sageli paljusid olulisi materjale tegelikult kätte. Liitium on üks neist ülitähtsatest elementidest, mida akude ringlussevõtul pürometallurgia abil ei taastata.
Akude ringlussevõtt puhtamate elektrisõidukite jaoks
Isegi kui elektrisõidukite akude ringlussevõtt on alles lapsekingades, on väga oluline selle sektori kasvul silma peal hoida. Kui maailm läheb täielikult üle elektriautodele, on ohutute meetodite olemasolu selles tööstusharus kasutatavate materjalide tohutul hulgal ringlussevõtuks ülimalt oluline. Samuti on ülimalt oluline kõrvaldada võrrandist võimalikult palju kahjulikku kaevandamist. Elektrisõidukite akude tootmise puhas ja jätkusuutlik tarneahel on elektriautode jõul liikuva tuleviku jaoks vajalik.