Ubuntu muudatused on mõne Linuxi kasutaja suhu jätnud hapu maitse. Kas Vanilla OS suudab ebastabiilse Debiani versiooniga nende magusaisu rahuldada?
Vanilla OS-i arendajad on teatanud, et nad töötavad juba versiooniga 2.0 ja et tulevikus põhineb Linuxi distributsioon pigem Debian Sidil kui Ubuntul.
Vanilla OS muudab maitse Debian Sidiks
Tuleb vaid nädalaid hiljem Vanilla OS tegi ametliku debüüdi, teatasid arendajad aastal ametlik blogipostitus et nad on juba kõvasti tööd teinud versiooni 2.0 kallal, koodnimega "Orhidee". Nimi valiti seetõttu, et vanill on saadud orhideedest.
Ainuüksi versiooninumber annab märku, et käimas on suured muudatused. Suurim neist on Vanilla OS-i distributsiooni nihe.
"Pärast arutelusid ja kaalutlusi otsustasime Ubuntust eemalduda ja rajada oma levitamise Debian Sidile," seisis ajaveebi postituses.
Debian Sid on distributsiooni "ebastabiilne" haru, kus toimub aktiivne arendus. See on saanud nime "Toy Story" naabruskonna kiusaja järgi, kes piinas tema mänguasju ja järgib tava, mille kohaselt Debian nimetas selle versioonid filmi tegelaste järgi.
Suureks muudatuseks on ka versioonide nummerdamissüsteem. Vanilla OS-i esialgne väljalase järgis oma ema Ubuntu versiooninumbrite tava, mis põhines väljalaskeaastal ja -kuul. Esimene põhines viimasel Ubuntu stabiilsel väljaandel, 2022.10 või 2022. aasta oktoobril. Esimene Vanilla OS-i väljalase ilmus 2023. aasta alguses.
Miks tegi Vanilla OS selle olulise muudatuse?
Peamine põhjus Vanilla OS-i distributsiooni muutmiseks on see, et arendajad pidasid Debiani rohkem vaniljeks kui Ubuntut. Ubuntu ise põhineb Debianil, seega tundus, et arendajad tahavad toiduahelas ülespoole minna.
Magususega seotud nimega Vanilla OS soovis vältida ka mõningaid Ubuntu muudatusi, mis on mõne kasutaja suhu jätnud hapu maitse, nimelt Snap pakette. Nende pakettide eesmärk on koondada kõik, mida rakendus töötab, ja võimaldada ülesvoolu arendajatel Ubuntu rakendusi paremini juurutada, kuid mõned kasutajad on kurtnud aeglaste käivitusaegade üle.
See on vähem veniv, kuna Vanilla OS juba eelistas Flatpak pakendid samuti Debianil põhinevate distributsioonide jaoks levinud .deb paketid. Flatpakil on Linuxi kogukonna seas rohkem tuge kui Snapil, mis näib olevat piiratud Ubuntu ja selle arendaja Canonicaliga.
Kuidas läheb Vanilla OS-il uue distroga?
Vanilla OS-i missioon on luua "muutmatu" Linuxi distributsioon, kus välised programmid ei saa peamist OS-i muuta.
Noor projekt on juba ulatuselt ambitsioonikas ja kujutab endast suurt muutust lauaarvuti Linuxi distributsioonide toimimises. Juba nii suure muudatuse tegemine toob kaasa uusi komplikatsioone. Pole selge, kui hästi see muudatus tulevikus toimib.
Vanilla OS-i arendajad käsitlesid stabiilsuse pärast muret, öeldes, et levitamine toetab väikest arvu põhipakette ja et nad testivad ainult põhipilte.
Vanilla OS teeb Linuxi töölaual julgeid muudatusi
Vaatamata sellele, et see on uus distro, on Vanilla OS oma nimele vaatamata juba teinud mõned julged muudatused. Vanilla OS on töölaua Linuxi distributsiooni oluline ümbermõte, mis võib tunduda olevat viimastel aastatel vananenud. Lugege edasi, et saada lisateavet selle julge ja värske Linuxi lähenemisviisi kohta.