2006. aastal tungis tehnoloogiaareenile vähetuntud idufirma nimega Twitter. Tänaseks on ettevõte üks äratuntavamaid kaubamärke maailmas. 2021. aasta seisuga on saidil üle 450 miljoni igakuise aktiivse kasutaja. Aga kellele Twitter kuulub? Ja kuidas sai sellest praegune behemot? Heidame pilgu selle sotsiaalmeedia jõujaama lühikesele ajaloole.
Kellele nüüd Twitter kuulub?
Twitter on börsil kaubeldav ettevõte, mis tähendab, et see kuulub paljudele aktsionäridele. 2022. aasta aprilli seisuga moodustavad institutsionaalsed investorid enamuse Twitteri aktsionäridest ning Vanguard Group on suurima aktsionärina nimekirjas esikohal. Yahoo Finance.
Teiste märkimisväärsete aktsionäride hulka kuulub ka Tesla asutaja Elon Musk, kellele kuulub 9,6% Twitterist. Twitteri SEC-i dokumendid alates septembrist 2022. Saudi Araabia prints Alwaleed bin Talal omab ligikaudu 5,7% ettevõttest. Twitteri kaasasutaja ja endine tegevjuht Jack Dorsey on teine märkimisväärne aktsionär, kellel on 2,4% osalus. Bloomberg.
Kuidas Twitter sai alguse?
Twitteri asutasid 2006. aasta märtsis Jack Dorsey, Noah Glass, Biz Stone ja Evan Williams. Ettevõtte esialgne idee tuli Dorseylt, kes mõtles välja teenuse, mis võimaldaks lühikesi tekstipõhiseid värskendusi kõikjalt maailmast.
Dorsey saatis esimese säutsu (mille ta hiljem müüs NFT-na) 21. märtsil 2006 ja ütles lihtsalt "just set up my twttr". Mõne kuuga oli Twitter kogunud väikese, kuid pühendunud kasutajate arvu. 2008. aastal vallandati Dorsey tegevjuhi kohalt, kuid ta naaseb ettevõttesse 2015. aastal.
Twitter läks börsile 2013. aasta novembris, debüteerides New Yorgi börsil märgisümboliga "TWTR". Aastate jooksul pärast börsile tulekut on Twitter jätkuvalt kasvanud. Ettevõte on omandanud mitmeid teisi idufirmasid, sealhulgas Periscope (otseülekannete rakendus) ja Vine (lühivideoplatvorm). Twitter on olnud liider ka uute funktsioonide, näiteks hashtagide ja otseülekande video väljatöötamisel.
Twitteri ajaloos paistavad silma paljud asjad, kuid ehk kõige tähelepanuväärsem on aastate jooksul toimunud juhtkonna muutused. Ettevõtte kaasasutaja Jack Dorsey on töötanud kaks korda tegevjuhina, vahepeal on juhtinud Dick Costolo ja Evan Williams. Novembris 2021 Dorsey astus teist korda Twitteri tegevjuhi kohalt tagasi, andes ohjad üle Twitteri praegusele tegevjuhile Parag Agrawalile.
Twitteri juhtkonna muutused peegeldavad väljakutseid, millega ettevõte on viimastel aastatel silmitsi seisnud. Twitter on näinud vaeva oma kasutajabaasi kasvatamisega, ja selle platvormi monetiseerimine on olnud aeglane. Lisaks on ettevõte sattunud mitmesse vaidlusse, millest viimane on süüdistused "tahtliku teadmatuse ja suurte turvavigade kohta" selle endise julgeolekuülema poolt.
Elon Muski Twitteri omandamise katse
Twitteril, võib-olla rohkem kui ühelgi teisel tehnoloogiaettevõttel, on omandiga seotud spekulatsioonide osas olnud paar aastat tormiline. 2016. aastal kuulutati, et Salesforce on ettevõtte ostmisest huvitatud, kuid tehinguni lõpuks ei jõutud.
Mitmed teised kosilased, sealhulgas Google ja Disney, on kuulujuttude kohaselt erinevatel aegadel huvitatud Twitteri omandamisest, kuid tehingut ei sõlmitud.
2022. aasta aprillis tegi Tesla tegevjuht Elon Musk pakkumise Twitteri ostmiseks, mille juhatus võttis vastu. Musk loobus hiljem tehingust, mille tulemuseks oli kohtulahing. Musk tahab lõpetada Twitteri tehingu robotite üle ja muud mured.
Twitter on kohtuasjas kasutanud Muski säutse tema vastu, viidates mitmele oma säutsule tõendina, et ta teadis Twitteri ostupakkumise tegemise ajal robotiprobleemidest. Kuidas see juriidiline võitlus kulgema hakkab, jääb alles näha, kuid on selge, et Musk pole Twitteri omamisest enam huvitatud.
Mida toob tulevik Twitteri jaoks?
Twitter on oma ajaloos palju läbi elanud, kuid see on endiselt üks populaarsemaid sotsiaalmeedia platvorme maailmas. Platvormi on kasutatud poliitiliste revolutsioonide hõlbustamiseks, uudiste levitamiseks ja inimeste ühendamiseks üle kogu maailma.
Ainult aeg näitab, mida selle ikoonilise ettevõtte tulevik toob, kuid üks on kindel: Twitter on siin, et jääda.