Kuna üha rohkem üksikisikuid ja organisatsioone tervitab uusi tehnoloogiaid avasüli, on tehisintellekti (AI) ja tehisintellektil põhinevat otsustusprotsessi võimatu ignoreerida. Olulised otsused, mille tegid kunagi inimesed, võib nüüd usaldada tehisintellekti otsustusoskuste pädevusse.
Jääme mõtlema, kuidas AI mõjutab otsuste tegemist ja kas saame tulemusi usaldada. Küberjulgeolekusektori arenedes arenevad ka küberohud. Kui aga inimlik eksitus on üks peamisi küberjulgeolekuohtusid, kas tehisintellekti otsuste tegemine on vähem usaldusväärne kui inimene?
Mis on AI otsuste tegemine?
Tehisintellektiga otsuste tegemist võib kirjeldada kui AI-toega süsteemide võimet täita andmetöötlusülesandeid ja teha otsuseid ilma (või vähese) inimeste abita.
Jättes inimfaktori pildist välja, saab tehisintellekt kvantifitseerida kvalitatiivseid andmeid, teha täpsemaid prognoose ja teha õigeid otsuseid. See suudab lahendada keerulisi ülesandeid, nagu andmete analüüs, andmete purustamine, anomaaliate tuvastamine ja palju muud. Kui ülesanne on lõpetatud, on lõplik otsus kas täielikult automatiseeritud või tehtud inimeste poolt – kui see sõltub süsteemist.
Võttes üle väsitavad igapäevased ülesanded, vabastab tehisintellekt meie aja loovamate ja ärikesksemate tegevuste jaoks. Siiski pole vaja karta, et tehisintellekt asendab varsti inimesi äriprotsessides.
Selle AI otsustusprotsessi saab jagada kolme põhikategooriasse:
- Otsuste toetamine: selles süsteemis kombineeritakse inimintellekti ja tehisintellektil põhinevaid andmepõhiseid teadmisi, et teha õigemaid otsuseid.
- Otsuste suurendamine: Sarnaselt eelmise süsteemiga ei ole AI eesmärk inimesi asendada, vaid toetada neid otsuste tegemisel mitme alternatiiviga. See kasutab nende otsuste tegemiseks ennustavat analüütikat (potentsiaalsete tulemuste leidmiseks) või ettekirjutavat analüütikat (konkreetse tulemusega rohkemate valikute leidmiseks).
- Otsuste automatiseerimine: Erinevalt kahest eelmisest on selle süsteemi ülesanne asendada inimesed, automatiseerides nende igapäevaseid otsustusülesandeid.
Kuna AI-d on meie tänapäeva maailmas raske vältida, on see mõistlik vaadake AI ohtusid enne kui peame nendega tegelema.
Millist rolli mängib tehisintellekti otsuste tegemine küberturvalisuses?
Kuna tehisintellektil töötavad süsteemid suudavad teha otsuseid ja täita ülesandeid inimesest sõltumatult, suudavad nad analüüsida suuremaid riskiga seotud andmete mahtu kiirusega, millele ükski inimene ei suuda vastata. Lisaks saavad tehisintellektil töötavad turvasüsteemid kasutada masinõpet (ML), et täiustada oma kaitsemehhanisme ja tõrjuda käimasolevatele küberrünnakutele asjatundlikumalt.
Näiteks saavad nad koguda reaalajas andmeid aktiivsete küberohtude kohta, näiteks uusimate meilide kohta pettused ja takistada pahaaimamatutel ohvritel klõpsamast pahatahtlikel linkidel või alla laadimast pahavaraga nakatunud dokumente. Lõppude lõpuks on küberkuriteod, nagu andmepüügipettused ja teenuse keelamise (DoS) rünnakud, häirivalt levinud ja turvalisus süsteem, mis töötab nagu kellavärk ilma magamata või küberkuritegevuse taktika uuendamiseks aega maha võtma, on võimas liitlane.
Küberturvalisuse tugevdamiseks saab kasutada kõiki kolme tüüpi tehisintellekti otsustusprotsessi (tugi, täiendus ja automatiseerimine).
AI küberturvalisuses kasutamise plussid
Kuna me kõik nõustume, et tehisintellekti otsustamise kasutamine küberturvalisuses on midagi, mida me tulevikus rohkem näeme, siis vaatame, millised on selle peamised eelised.
- AI võib töötada päeval ja öösel: erinevalt küberjulgeolekutöötajatest, kes peavad aeg-ajalt silma kinni hoidma, saab tehisintellekt ööpäevaringselt küberohtude ja haavatavuste otsimisel andmeid analüüsida.
- See võib kaotada inimlikud vead: Alates inimesed on küberjulgeoleku ahela nõrgim lüli, on turvalisem lasta tehisintellektil täita kõik need ülesanded, mis meile kohutavad on (nt ülesannete tähtsuse järjekorda seadmine ja põhiülesannete täitmine).
- ML on ohtude tuvastamise mängu muutja: erinevalt inimeste küberjulgeoleku ekspertidest, kes peavad läbima koolituse uute küberohtude tuvastamiseks ja mõistmiseks, suudab tehisintellekti süsteem uutest ohtudest automaatselt hoo sisse saada.
- See muudab biomeetrilise autentimise nutikamaks: Olenemata sellest, kas me räägime sõrmeotsast, iirisest või hääletuvastusest, AI muudab biomeetrilised sisselogimised sujuvamaks ja turvalisemaks.
- See võib vähendada küberrünnakute kulusid: Eduka küberrünnaku korral võib AI-toega turvasüsteem kahjusid leevendada ja rahalist kahju minimeerida.
AI kasutamise miinused küberturvalisuses
Me ei arva, et tehisintellekt äkitselt teadvustab, hakkab tundma tõsist põlgust inimkonna vastu ja teeb kõik selle hävitamiseks – kaugel sellest (praegu). Kuid ka küberjulgeolekus pole tehisintellektiga kõik päikesepaiste ja vikerkaar. Veelgi enam, neid on rohkem kui paar põhjused, miks te ei tohiks AI-d pimesi usaldada.
- AI ja ML eelarvamus: AI-s on kahte tüüpi eelarvamusi, algoritmiline AI (paremini tuntud kui andmekallutatus) ja ühiskondlik tehisintellekti eelarvamus ning mõlemad võivad muuta tehisintellektil põhinevad turvasüsteemid ka kallutatud.
- Läbipaistvuse puudumine AI-s: Kuna AI töötab musta kastina, ei saa me koguda teavet, mida vajame, et mõista, kuidas AI-süsteem tegelikult otsuseid teeb.
- Probleemid integreerimisel olemasolevate turvasüsteemidega: kõiki tehisintellektil põhinevaid turvasüsteeme ei saa sujuvalt integreerida olemasolevatega, mis võib kahjustada organisatsiooni turbearhitektuuri.
- Kalduvus valepositiivsetele tulemustele: kuna me ei mõista tehisintellekti otsustusprotsessi ja AI tugineb andmetele, võivad ML-algoritmid anomaaliate tuvastamise vead (nt mitteohustavate andmete eemaldamine), mis seavad süsteemid ohtu tõelise kübertegevuse jaoks ähvardused.
Kas võime AI-d küberturvalisuses usaldada?
Mõlema tehnoloogia arenedes on tehisintellekt ja küberjulgeolek üha enam põimunud. Kas see aga tähendab, et peaksime oma mured seljataha jätma ja usaldama tehisintellekti otsustusprotsessi?
Nagu igal teisel tehnoloogial, on ka tehisintellekti otsustusvõimel oma eelised ja puudused. See võib kaitsta meie süsteeme päeval ja öösel, kõrvaldada inimlikud vead ja õppida samal ajal uutest küberrünnakutest. Kuid seda saab rünnata nagu mis tahes muud turvasüsteemi komponenti ja need rünnakud võivad mõjutada selle "mõistust" viisil, millest me veel aru ei saa.
Seetõttu on ülioluline mõista tehisintellekti küberjulgeolekus kasutamise riske ja hüvesid, enne kui saame seda pidada üheks oma lähimaks liitlaseks.