Androidi avatud lähtekoodiga sihtasutus võimaldab luua üliturvalisi telefone, kuid enamik mudeleid pole nii turvalised kui iOS-i seadmed.

Kaasaegses maailmas on mobiilseadmed muutunud meie elu lahutamatuks osaks. Alates suhtlemisest kuni panganduse ja suure hulga isikliku teabe salvestamiseni on meie nutitelefonid nüüd kaasatud meie igapäevaelu igasse suuremasse toimingusse. Nutitelefonide arenedes on arenenud ka küberrünnakutega seotud riskid. Android ja iOS, kaks peamist nutitelefonide turul domineerivat operatsioonisüsteemi, pakuvad turvalisusele erinevaid lähenemisviise.

Et teha kindlaks, milline platvorm pakub küberohtude eest tugevamat kaitset, on oluline mõista Androidi ja iOS-i turvalisuse nüansse, võrreldes nende haavatavusi, turvameetmeid ja kasutajat tavasid.

Android vs. iOS: turvalisuse võrdlus

instagram viewer

Turvalisuse aspekt

Android

iOS

Operatsioonisüsteemi tüüp

Avatud lähtekoodiga

Suletud lähtekoodiga

Ökosüsteemi killustatus

Lai valik riist- ja tarkvarakonfiguratsioone paljudelt ettevõtetelt

Riist- ja tarkvara ökosüsteem, mida haldab üks ettevõte

Turvaline enklaav

Spetsiaalset turvalist enklaavi pole

Sisaldab turvalist enklaavi täiustatud andmekaitseks

Atraktiivsus ründajate suhtes

Suurem turuosa meelitab ligi rohkem pahavara arendajaid

Väiksem turuosa vähendab ründajate atraktiivsust

Pahavara haavatavused

Võimalik pahavara kolmandate osapoolte rakenduste poodidest ja külglaaditud rakendustest

App Store'i range ülevaatusprotsessi tõttu on vähem pahavara juhtumeid

App Store'i turvalisus

Google Play Protect skannib rakendusi ja annab hoiatusi

App Store'i range ülevaatusprotsess minimeerib pahatahtlikud rakendused

Kasutatavus ja lappimine

Killutatud ökosüsteem põhjustab turbevärskenduste tarnimisel viivitusi ja ebakõlasid

Tsentraliseeritud juhtimine võimaldab turvavärskendusi kiiresti ja ühtlaselt levitada

Kasutajatavad ja turvalisus

Paindlikkus rakenduste külglaadimiseks ja kolmandate osapoolte rakenduste poodide kasutamiseks

Piiratud App Store'iga külglaadimise raskuste tõttu, vähendades pahavara sissetungimise tõenäosust

Kasutaja privaatsus

Privaatsuskontrollid ja algatused, mis annavad kasutajatele oma andmete üle suurema kontrolli

Pühenduge kasutaja privaatsusele selliste funktsioonidega nagu rakenduste jälgimise läbipaistvus

Androidi turvalisuse mõistmine

Google'i välja töötatud Android on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida tootjad ja arendajad saavad vabalt oma vajadustele vastavaks kohandada. Kuigi see avatus soodustab innovatsiooni ja mitmekesisust, toob see kaasa ka julgeolekuprobleeme. Avatud lähtekoodiga olemus tähendab, et selle aluseks olev kood on kontrollimiseks saadaval nii arendajatele kui ka häkkeritele, mis võib viia turvaaukude avastamise ja ärakasutamiseni.

Androidi avatud lähtekoodiga olemuse üheks tagajärjeks on ökosüsteemi killustatus. Erinevad tootjad muudavad oma Android OS-i oma seadmetele sobivaks, mille tulemuseks on lai valik riist- ja tarkvarakonfiguratsioone. Selline killustatus seab väljakutsed õigeaegsete turvavärskenduste tarnimisel kõikides seadmetes, kuna seadmete tootjad ja operaatorid vastutavad nende värskenduste juurutamise ja levitamise eest. Järelikult võivad mõned seadmed teadaolevate turvariskide suhtes pikka aega haavatavaks jääda.

Nende väljakutsete leevendamiseks on Android rakendanud mitmeid turvameetmeid. Turvaraamistik sisaldab selliseid funktsioone nagu rakenduste liivakast, loapõhised juurdepääsukontrollid ja Google Play Protect, sisseehitatud turvapakett.

iOS-i turvalisuse mõistmine

Apple'i välja töötatud iOS kasutab suletud lähtekoodiga lähenemisviisi, kusjuures Apple kontrollib rangelt nii oma seadmete riist- kui ka tarkvaraaspekte. See suletud ökosüsteem annab Apple'ile suurema kontrolli turvalisuse üle, kuid piirab kasutajate ja arendajate kohandamisvõimalusi. Säilitades range kontrolli tarkvara ja riistvara üle, vähendab Apple haavatavust, mis tekivad kolmanda osapoole modifikatsioonide või ühildumatute riistvarakonfiguratsioonide kaudu.

Üks iOS-i tähelepanuväärne turvafunktsioon on liivakast, mis eraldab rakendused üksteisest ja nende aluseks olevast operatsioonisüsteemist. See tagab, et isegi kui rakendus on ohustatud, ei pääse see juurde andmetele ega funktsioonidele väljaspool oma määratud liivakasti. Lisaks sisaldavad iOS-i seadmed turvalist enklaavi, eraldi riistvarakomponenti, mis kaitseb tundlikke andmeid, nagu biomeetria ja krüptovõtmed. Turvaline enklaav suurendab selliste funktsioonide turvalisust nagu Touch ID ja Face ID, muutes ründajatel nendest mehhanismidest mööda hiilimise keeruliseks.

Vaatamata iOS-i suletud ökosüsteemile ja tugevatele turvameetmetele ei ole see turvaintsidentide suhtes läbitungimatu. Varem on olnud juhtumeid, kus ründajad on kasutanud iOS-i süsteemi turvaauke või leidis viise, kuidas Apple'i rangest App Store'i esildiste kontrollimise protsessist mööda minna.

Android vs. iOS: haavatavuste võrdlemine

Androidi ja iOS-i haavatavuse hindamiseks on oluline uurida igale platvormile suunatud pahavara tüüpe ja sagedust. Androidi suurema turuosa ja avatud olemuse tõttu on see ajalooliselt olnud pahavara arendajate peamine sihtmärk. Platvormi paindlikkus võimaldab installida rakendusi kolmandate osapoolte allikatest, suurendades pahatahtlike rakenduste süsteemi sisenemise võimalust. Kasutajad, kes rakendusi külglaadivad, võtavad sellest ajast täiendava riski kolmanda osapoole rakenduste poed on pahavara suhtes eriti vastuvõtlikud, kuna nendel allikatel ei pruugi olla samal tasemel turvakontrolli kui ametlikul Google Play poel.

Seevastu iOS-il on väiksem turuosa, mis muudab selle mõne küberkurjategija jaoks vähem atraktiivseks. App Store'i range ülevaatusprotsess ja Apple'i kontroll rakenduste ökosüsteemi üle on toonud kaasa vähem allalaadimiseks saadaval olevaid pahatahtlikke rakendusi. See aga ei tähenda, et iOS oleks turvaintsidentide suhtes täiesti immuunne.

Rakenduste poe turvalisus on veel üks oluline tegur operatsioonisüsteemi haavatavuse määramisel. Kuigi Google Play pood on kohanud pahavaraga nakatunud rakendusi, on Google nende riskide maandamiseks rakendanud tugevaid kontrolliprotsesse ja turvamehhanisme. Näiteks Google Play Protect skannib Play poes olevaid rakendusi ja kasutajate seadmetesse installitud rakendusi, tuvastades ja eemaldades kõik potentsiaalselt kahjulikud rakendused. Lisaks on Google tutvustanud Google Play Protecti sertifikaat, tagades, et sertifitseeritud seadmed järgivad rangeid turvastandardeid.

Apple'i App Store'is, mis on tuntud oma range ülevaatusprotsessi poolest, on varem olnud vähem pahatahtlike rakenduste juhtumeid. Apple'i ülevaatusprotsess hõlmab iga esitatud rakenduse käsitsi kontrollimist, pahatahtliku koodi ja privaatsusrikkumiste kontrollimist ning App Store'i juhiste järgimist. See hoolikas ülevaatusprotsess aitab säilitada iOS-i kasutajatele kõrgemat turbetaset.

Android vs. iOS: kasutajatavad ja turvalisus

Kasutaja käitumine mängib seadme turvalisuses olulist rolli. Androidi kasutajad saavad rakendusi külglaadida paindlikult ja pääsete juurde kolmandate osapoolte rakenduste poodidele, suurendades pahatahtlike rakenduste võimalust nende seadmetesse siseneda. Külglaadimine viitab rakenduste installimise protsessile muudest allikatest peale ametliku rakenduste poe. Kuigi see annab kasutajatele vabaduse uurida laiemat valikut rakendusi, seab see nad ka suurematele ohtudele.

Seevastu iOS piirab rakenduste installimist App Store'iga. Rakenduste külglaadimine iOS-is on üsna keeruline ilma jailbreakita, mis vähendab pahavara süsteemi imbumise tõenäosust. Säilitades kontrolli rakenduste levitamise üle, tagab Apple, et rakendused läbivad enne nende kasutajatele kättesaadavaks tegemist range ülevaatuse. Kuigi see piirab kasutajate kohandamisvõimalusi, tagab see kõrgema turvalisuse.

Turvavõrrandis mõjutavad ka kasutajate privaatsusprobleemid. Androidi avatud olemus on tekitanud küsimusi andmekaitse ja kasutajate privaatsuse kohta. Google on teinud jõupingutusi nende probleemide lahendamiseks, võttes kasutusele sellised funktsioonid nagu lubade juhtelemendid, mis võimaldavad kasutajatel rakendustele konkreetseid lube anda või keelata.

Teisest küljest on Apple positsioneerinud end kasutajate privaatsuse eest võitlejana. Apple'i pühendumus privaatsusele ilmneb sellistes funktsioonides nagu rakenduste jälgimise läbipaistvus, mis annab kasutajatele võimaluse blokeerida rakendustel nende tegevust teistes rakendustes ja veebisaitidel jälgida.

Android vs. iOS: turvavärskendused ja paigad

Turvavärskenduste õigeaegne tarnimine ja vastuvõtmine on seadme turvalisuse säilitamisel kriitilise tähtsusega. Apple'i tsentraliseeritud kontroll iOS-i ökosüsteemi üle võimaldab turvavärskendusi tõhusalt levitada. Kui Apple tuvastab haavatavuse, võib ta samaaegselt välja anda värskenduse, mis kehtib kõikidele toetatud seadmetele. See lähenemisviis tagab, et enamik iOS-i kasutajaid saavad õigeaegselt turvavärskendusi, minimeerides kokkupuudet teadaolevate riskidega.

Androidi lappimisprotsess seisab silmitsi väljakutsetega selle killustatud ökosüsteemi tõttu. Seadmete tootjad ja operaatorid vastutavad värskenduste edastamise eest, mis põhjustab viivitusi ja ebakõlasid erinevates seadmetes.

Kuigi Google pakub turvapaiku, on tootjate ja operaatorite ülesanne need värskendused oma seadmetesse juurutada ja levitada. Mõned tootjad võivad eelistada uuemaid seadmeid, jättes vanemad seadmed ilma oluliste turvavärskendusteta.

Millise seadme peaksite valima?

Nii Android kui iOS on turvameetmete parandamisel teinud märkimisväärseid edusamme, kuid nende lähenemisviisid ja haavatavused erinevad. Androidi avatud lähtekoodiga olemus ja kohandamisvalikud muudavad selle teatud tüüpi küberrünnakutele vastuvõtlikumaks, samas kui iOS-i suletud ökosüsteem pakub kontrollitumat ja turvalisemat keskkonda.

Kuigi iOS-il on turvalisuse osas ülekaal, peaksid kasutajad mobiilseadme valimisel arvestama oma eelistuste, riskitaluvuse ja turvalisuse olulisusega. Mõistes iga platvormi tugevaid ja nõrku külgi, saavad kasutajad teha oma seadme turvalisuse kohta teadlikke otsuseid ja võtta asjakohaseid meetmeid oma isikuandmete kaitsmiseks.