Google'i lühiajalugu aastast 1998 kuni tänapäevani

Võtmed kaasavõtmiseks

• Google, mille netoväärtus on üle triljoni dollari, on oma tagasihoidlikust algusest garaažis kasvanud üheks maailma suurimaks ja mõjukamaks ettevõtteks.
• Google'i ajalugu kestab 25 aastat alates selle asutamisest Sergey Brini ja Larry Page'i poolt 1998. aastal kuni laienemiseni. erinevatesse toodetesse ja teenustesse, nagu Google'i otsing, Google Ads, YouTube, Android, Google Workspace ja Chrome.
• Google'i edu võib seostada tema uuenduslike toodete ja omandamistega, nagu PageRanki algoritm, YouTube, Androidi operatsioonisüsteemi arendamine, Chrome'i ja Chromebookide turuletoomine ning Pixeli tutvustamine nutitelefoni. Lisaks on AI muutunud Google'i prioriteediks, nagu näitab tema reaktsioon ChatGPT AI vestlusroti kasvule.

Google on nii maailma suurima otsingumootori kui ka selle taga oleva ettevõtte nimi. See on üks kuulsamaid ettevõttenimesid maailmas, eelkõige tänu Google'i otsingumootorile, mida kasutavad iga päev miljardid inimesed. Google'i netoväärtus varjutab 2023. aastal triljonit dollarit (turukapitalisatsioon).

Seega on Google tohutu ettevõte, mis on alates oma tagasihoidlikust garaažibaasi algusest tohutult kasvanud. Google LLC ajalugu hõlmab 25 aastat. See on lugu sellest, kuidas Google'ist sai tänane hiiglaslik ettevõte.

1997-1998: Google'i asutamine

Ph.D. arvutiteaduse magistrandid Sergey Brin ja Larry Page kohtusid esimest korda Stamfordi ülikoolis 1990. aastate keskel. Just seal ja siis tegi duo koostööd uue Interneti-otsingumootori, algselt nimega BackRub, väljatöötamisel. Kuid see otsingumootor nimetati ümber Google'iks ja seda prooviti 1996. aastal Stamfordi veebisaidil.

Page ja Brin registreerisid 1997. aastal domeeninime Google.com, et uus otsingumootor globaalselt vallandada. Google'i otsingumootorist sai kiiresti populaarne tööriist veebilehtede leidmiseks. Seda eristas teistest tolleaegsetest otsingumootoritest selle ainulaadne PageRank algoritm, mis järjestas tulemused saitidele tagasi linkivate lehtede arvu ja tähtsuse alusel.

Google oli aga tollal veel mõnevõrra väiksem kui Yahoo otsingumootor. Page ja Brin pakkusid, et müüvad Yahoole oma otsingumootori PageRanki algoritmi umbes miljoni dollari eest. Yahoo keeldus pakkumisest ja ülejäänud, nagu öeldakse, on ajalugu.

Google'i otsingumootori käivitamine oli üks asi, aga ettevõtte käivitamine hoopis teine. Larry ja Sergey vajasid investoreid, et pakkuda uue ettevõtte asutamiseks vajalikke vahendeid.

Ei läinud kaua, kuni nad selle leidsid, kui nad näitasid Google'it Sun Microsystemsi asutajale Andy Bechtolsheimile. Talle avaldas nähtu ja kuuldu kohe muljet ning ta andis Brinile ja Page’ile 100 000 dollari suuruse käivitustšeki ettevõttele Google Inc.

Sellest 100 000 dollari suurusest tšekist piisas Google’i käivitamiseks. Ettevõte Google Inc asutati 4. septembril 1998. aastal. Järgnes veel üks rahastamisvoor, kus näiteks Amazoni asutaja Jeff Bezos investeeris Google'isse.

Google rajas oma esimese kontoribaasi Susan Wojcicki garaažis. Sellel lehel saate vaadata Google'i esimest kontorit Google Mapsi leht. Hoidke sellel lehel kaamera pööramiseks hiire vasakut nuppu ja vaadake Google'i esimeses kontoris ringi.

2000: Google käivitab AdWordsi

Alles olev Google'i ettevõte alustas esimest korda reklaamipaigutuste müümist oma otsingumootoris 2000. aastal. Google AdWordsi käivitamine võimaldas ettevõtetel teha pakkumisi märksõna reklaamide paigutuse eest otsingumootoris. Tänapäeval on Google Ads üks Google'i suurimaid rahalehmi, teenides aastas üle 100 miljardi tulu.

2001: Schmidtist saab Google'i esimene tegevjuht

Larry Page oli Google'i esimene tegevjuht kuni 2001. aastani. Kuid Page ja Brin olid sel ajal veel noored ja nõustusid, et nende laieneva ettevõtte juhtimiseks on vaja kedagi, kellel on rohkem ärijuhtimise kogemusi. Nad määrasid 2001. aastal Google'i tegevjuhiks Novelli endise tegevjuhi Eric Schmidti.

Schmidt oli Google'i staažikaim tegevjuht aastatel 2001–2011, sel ajal juhatas ta ettevõtte tohutu kasvu ajastut. Kui ta 2011. aastal ametist loobus, viskas ta säutsus nalja, et Google'i täiskasvanu järelevalvet enam ei nõuta. Hr Page vahetas Schmidti välja 2011. aastal ja Sundar Pichai sai 2015. aastal Google'i praeguseks tegevjuhiks.

2003: Google kolib Amphitheatre Parkwayle

Google ei viibinud Wojcicki garaažis kaua, kuid 2003. aastaks oli selge, et ettevõte vajab koju helistamiseks suuremat saiti.

Niisiis, 2003. aastal lõi Google laagri Amphitheatre Parkway's, Mountain View's. Algselt renditi see sait Google'ile, kuid hiljem ostis ettevõte seal kinnisvara Googleplexi loomiseks. Googleplex jääb täna Google'i ettevõtte peakorteriks.

2006: Google omandab YouTube'i

2005. aastal käivitas Google Google'i videote veebisaidi, mis läks vastastikku teise uue videote jagamise saidiga nimega YouTube. Steven Cheni asutatud YouTube'i sait sai Internetis palju suuremaks hitiks.

Google loobus 2006. aastal YouTube'iga konkureerimisest ja leppis kokku Cheniga Denny restoranis, et süüa süüa ja arutada tema videojagamissaidi kavandatavat omandamist.

Eric Schmidt veenis hr Cheni müüma YouTube'i Google'ile 1,65 miljardi eest – summa, mis ületas märkimisväärselt ettevõtte Androidi omandamise. Kuna Google ei suutnud YouTube'i võita, pidi otsingugigant selle ostma. Big G sulges hiljem Google'i videod ja YouTube'ist sai Google'i otsingu järel teine ​​kõige külastatavam veebisait.

2006: Google Web Apps loob tootlikkuse pilve

Google avaldas 2006. aastal mõju pilvandmetöötluse ehk muidu veebipõhiste tootlikkuse rakenduste leiutamisele. Seejärel andis Google välja võrgurakendused Arvutustabelid, Dokumendid ja Esitlused. Need olid osa uuest Google Appsi komplektist (nüüd Workspace), mis sisaldas ka Gmaili.

Uued rakendused Arvutustabelid, Dokumendid ja Esitlused võimaldasid kasutajatel esmalt oma brauseris dokumente teksti töödelda, luua arvutustabeleid ja seadistada slaidiseansse. See oli oluline verstapost aastal World Wide Web ajalugu. Google Workspace'i komplekt on nüüd Microsoft Office'i üks suurimaid konkurente.

2008: Androidi revolutsioon

Google tõi 2005. aastal välja raskustes Androidi ettevõtte hinnaga umbes 50 miljonit dollarit, mis osutus üheks suurimaks riigipöördeks ettevõtte ajaloos. Androidi meeskond kolis nõuetekohaselt Googleplexi ja jätkas uue Linuxi-põhise mobiiltelefoni operatsioonisüsteemi arendamist. Esimese Android 1.0 versiooni arendus viidi lõpule 2007. aasta lõpuks.

Google asutas suurejoonelise Open Handset Alliance'i ja OHA avalikustas esimese Android OS-i. HTC andis 2008. aastal välja T-Mobile G1, mis oli maailma esimene Android-põhine nutitelefon. Google'i Android OS-ist oli 2012. aastaks saanud maailma juhtiv nutitelefonide platvorm.

Android on praegu maailma suurim OS-i seeria, mille mobiilioperatsioonisüsteemide turuosa on 2023. aasta juuli seisuga ligikaudu 70–71 protsenti. Statista.

2008–2012: Chrome'i tõus

Eric Schmidt tunnistas, et lükkas Google'i veebibrauseri idee tagasi, kui Page ja Brin talle esimest korda sellist toodet välja pakkusid. Schmidt kahtles, et Google'i brauser suudab Microsofti Internet Exploreri vastu seista.

Larry ja Sergey ignoreerisid Google'i tegevjuhti ja julgustasid tollase tulevase tegevjuhi Pichai juhtimisel uue veebibrauseri väljatöötamist. Schmidt muutis meelt, kui nägi Chrome'i demoversiooni.

Google andis Chrome'i välja 2008. aastal, mis kutsus esile uue brauserisõja Internet Exploreri ja Firefoxiga. Google Chrome osutus selles sõjas võitjaks, kui ületas 2012. aastal Internet Exploreri kasutajate osa. Chrome domineerib nüüd brauseritööstuses, turuosa 2023. aasta juulis oli 63,55 protsenti. StatCounter.

2009–2013: ChromeOS-i Chromebookid raputavad sülearvutitööstust

Google'i sülearvuti operatsioonisüsteem oli teine ​​tooteidee, mille suhtes Schmidt algselt skeptiline oli, kuna see tungiks samuti paratamatult Microsofti territooriumile.

Sellegipoolest avalikustas Google 2009. aastal ChromeOS-i. Esimesed ChromeOS-il põhinevad Aceri ja Samsungi Chromebooki sülearvutid said saadaval 2011. aastal. Hiljem tõi Google 2013. aastal turule oma kaubamärgi Chromebook Pixeli, mis oli üks ettevõtte esimesi tähelepanuväärseid riistvaratooteid.

Chromebookid tegid haridusturul suure edu alates 2012. aastast, kui üha enam koole omandas need. Koolid üle Ameerika armusid Chromebookidesse, kuna need olid Windowsi arvutitele ökonoomsem ja vähem keerulisem alternatiiv.

Viimastel aastatel on Chromebookid muutunud üldisel tarbijaturul populaarsemaks ja 2020. aastal müüsid nad esimest korda isegi MacBooke.

2016: Google toob turule esimese piksliga nutitelefoni

Pärast Chromebooki laienes Google veelgi riistvaratööstusesse, lansseerides 2016. aastal oma esimese Android-põhise Pixel Phone'i. See oli esimene kaheksast aastatel 2016–2023 välja antud Google Pixeli nutitelefonist. Viimati avalikustatud Pixel Fold on Google'i esimene kokkupandav mobiilseade.

Algne Pixeli mobiiltelefon oli esimene, mis sisaldas Google'i assistenti. Sellel oli ka suurepärane kaamera, mis ületas 2016. aastal paljude teiste mobiiltelefonide snapperid. Kuigi Google on Apple'iga võrreldes mobiilseadmete tööstuses suhteliselt väike tegija, on selle Pixeli mobiiltelefonid muutunud iPhone'idele üha atraktiivsemaks alternatiiviks.

2022: Pichai kuulutab koodi punaseks

Populaarne ChatGPT AI vestlusbotist sai kõigi aegade kõige kiiremini kasvav rakendus aastatel 2022–2023 ja hirmutas Google'i. Väidetavalt kuulutas Pichai 2022. aasta lõpus Google'i koodi punaseks, et ChatGPT-le kiiresti reageerida. Seega on AI näiliselt nüüd muutunud Google'i suureks prioriteediks.

Google'i esimene vastus ChatGPT-le näib olevat Search Generative Experience. See on Google'i eksperimentaalne AI-toega otsingutööriist. Võite juba täna registreeruda, et olla esimeste seas, kes proovib otsingu generatiivset kogemust juba täna. Vaadake meie kuidas pääseda juurde Search Generative Experience'i juhendile lisateabe saamiseks selle ootenimekirjaga liitumise kohta.

Google on üks maailma suurimaid ettevõtteid

Google (nüüd ettevõtte Alphabet Inc tütarettevõte) on kahtlemata teinud pika tee pärast seda, kui Page ja Brin 1998. aastal Wojcicki garaažis telkisid. Tänapäeval on see turukapitalisatsiooni poolest Apple'i, Microsofti ja Aramco järel maailma kõige väärtuslikumate ettevõtete seas.

Google on olnud ajaloo mõjukaim Interneti-ettevõte, mille nime kandvate toodete hulgas on ka maailma suurim otsingumootor, veebibrauser ja videote jagamise sait.