Kui paljud masinad sihivad teie saiti või servereid, võivad teie süsteemid kõik kokku kukkuda. Teil on vaja plaani.
Distributed Denial-of-Service (DDoS) rünnakud on üks levinumaid võrguturbe väljakutseid. Need rünnakud põhjustavad sageli rahalist, maine- ja ajalist kahju nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele.
Kuigi selliste ohtude vastu võitlemiseks on rakendatud arvukalt strateegiaid ja lahendusi, tuleb need veel täielikult likvideerida. Seetõttu on DoS-i ja DDoS-i põhiliste erinevuste mõistmine, ennetusmeetmete mõistmine ja rünnakujärgsete toimingute tundmine ülioluline.
DoS-i ja DDoS-i kontseptsioonide mõistmine
Teenuse keelamise (DoS) rünnakud keskenduvad sihtsüsteemi ressursside ülekoormamisele, et muuta see mittereageerimiseks. Mõelge sellele nagu rahvahulk, kes üritab korraga siseneda väikesesse ruumi. Tuba ei mahuta kõiki, seega muutub see ligipääsmatuks. Nii on need küberrünnakud suunatud teatud rakendustele või veebisaitidele, muutes teenused seaduslikele kasutajatele kättesaamatuks.
Häkkerid võivad võrgu üle ujutada liigsete andmetega, et koormata kõiki saadaolevaid ressursse, kasutada ära serveri haavatavusi või kasutada strateegiad, nagu peegelduse võimendamine, mille puhul nad eksitavad sihtmärke, peegeldades suuremahulist võrguliiklust kolmanda osapoole abil serverid. See segadus muudab rünnaku tegeliku päritolu kindlaksmääramise keeruliseks.
Kui mitu masinat töötavad koos sellise rünnaku käivitamiseks, nimetatakse seda DDoS-rünnakuks. DDoS-i ründajad juhivad sageli robotvõrke. Kujutage neid ette kui kaaperdatud arvutite armeed, kes töötavad koos, et luua tohutu rahvahulk.
See robotivõrgu armee võib koosneda vastuvõtlikest asjade Interneti (IoT) seadmetest mis töötavad sageli vaikeparoolidega ja millel on nõrgad turvafunktsioonid. Sellised seadmed, olles kord ründaja kontrolli all, võivad saada osaks tohututest arsenalitest, mida kasutatakse ulatuslike küberrünnakute jaoks. Mõned ründajad teenivad isegi oma kontrolli rahaks, pakkudes oma robotvõrke teistele rünnakute eest.
Mida teha enne DDoS-i rünnakut
DDoS-i rünnakuteks valmisolek on teie digitaalsete varade kaitsmiseks ülioluline. Esiteks mõistke, millised teie teenused on võrgus juurdepääsetavad ja millised on nende haavatavused. Teie tähelepanu peaks sõltuma sellest, kui kriitilised need teenused on ja kui kättesaadavad need peavad olema. Põhilised küberjulgeolekumeetmed võivad teid selliste rünnakute vastu kaitsta.
Kontrollige, kas teie veebirakenduse tulemüür (WAF) katab kõiki olulisi varasid. WAF toimib nagu turvamees, uurides külastajaid (veebiliiklust), et enne nende sisse laskmist veenduda, et neil pole pahatahtlikke kavatsusi. Siin kõrvalekallete kontrollimine võib anda teile varajase sekkumise. Samuti saate aru, kuidas kasutajad teie võrguga ühenduse loovad, kas kohapeal või virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) kaudu.
DDoS-i kaitseteenused võivad rünnakuriske maandada. Selle asemel, et loota ainult Interneti-teenuse pakkuja (ISP) kaitsele, isegi kui kasutate üht kiireimat Interneti-teenuse pakkujat, kaaluge registreerumist spetsiaalses DDoS-kaitseteenuses. Sellised teenused suudavad tuvastada ründeid, tuvastada nende allika ja blokeerida pahatahtliku liikluse.
Võtke ühendust oma praeguse Interneti-teenuse pakkuja ja pilveteenuse pakkujaga (CSP), et mõista nende pakutavaid DDoS-kaitseid. Ühe tõrkepunkti vältimiseks vaadake üle oma süsteemid ja võrk kõrge kättesaadavuse ja koormuse tasakaalustamise osas.
Kui loote DDoS-i reageerimisplaani, saate rünnaku ajal toimingute teekaardi. See plaan peaks üksikasjalikult kirjeldama rünnakute tuvastamist, neile reageerimist ja rünnakujärgset taastumist. Samuti tagage DDoS-i rünnaku ajal pidev suhtlus talitluspidevuse plaaniga.
Kui loote DDoS-i reageerimisplaani, saate rünnaku ajal toimingute teekaardi. See plaan peaks üksikasjalikult kirjeldama rünnakute tuvastamist, neile reageerimist ja rünnakujärgset taastumist. Kuid veelgi olulisem on mõista, kuidas käituda, kui olete keset sellist rünnakut.
Mida teha DDoS-i rünnaku ajal
DDoS-i rünnaku ajal võib märgata erinevaid märke alates ebatavalistest võrguviivitustest failidele või veebisaitidele juurdepääsul kuni erakordselt kõrge protsessori- ja mälukasutuseni. Võrguliikluses võib esineda hüppeid või veebisaidid võivad muutuda kättesaamatuks. Kui kahtlustate, et teie organisatsioon on DDoS-i rünnaku all, on hädavajalik võtta ühendust tehniliste ekspertidega, et saada juhiseid.
Kasulik on pöörduda oma Interneti-teenuse pakkuja poole, et teha kindlaks, kas häire on nende otsas või on nende võrku rünnatud, muutes teid potentsiaalselt kaudseks ohvriks. Nad võivad anda ülevaate sobivast tegevuskavast. Rünnaku paremaks mõistmiseks tehke koostööd oma teenusepakkujatega.
Mõistke rünnaku käivitamiseks kasutatud IP-aadressi vahemikke, kontrollige, kas teatud teenuste vastu on konkreetne rünnak, ja seostage serveri protsessori/mälu kasutust võrguliikluse ja rakenduste logidega. Kui olete rünnaku olemusest aru saanud, rakendage leevendusmeetmeid.
Võib osutuda vajalikuks DDoS-i tegevuse otse paketthõive (PCAP) või teha koostööd turvalisuse/võrgu pakkujad, et need PCAP-d hankida. Paketthõive on sisuliselt andmete hetktõmmised liiklust. Mõelge sellele kui oma võrgu CCTV salvestusele, mis võimaldab teil toimuvat üle vaadata ja mõista. PCAP-de analüüsimine võib kontrollida, kas teie tulemüür blokeerib pahatahtlikku liiklust ja lubab läbi seadusliku liikluse. Sa saad analüüsida võrguliiklust sellise tööriistaga nagu Wireshark.
Jätkake koostööd teenusepakkujatega, et juurutada leevendusi DDoS-i rünnakute tõrjumiseks. Konfiguratsioonimuudatuste rakendamine olemasolevas keskkonnas ja talitluspidevuse plaanide algatamine on muud meetmed, mis võivad sekkumisele ja taastumisele kaasa aidata. Kõik sidusrühmad peaksid olema teadlikud ja mõistma oma rolli sekkumisel ja taastumisel.
Rünnaku ajal on oluline jälgida ka muid võrguvarasid. On täheldatud, et ohus osalejad kasutavad DDoS-i rünnakuid, et juhtida tähelepanu oma peamistelt sihtmärkidelt ja kasutada ära võimalusi sekundaarsete rünnakute käivitamiseks teistele võrguteenustele. Leevendamise ajal ja tööolekusse naasmisel olge valvsate mõjutatud varade kompromissimärkide suhtes. Taastefaasis olge tähelepanelik kõigi muude kõrvalekallete või kompromissinähtude suhtes, tagades, et DDoS ei olnud lihtsalt tähelepanu kõrvalejuhtimine teie võrgus toimuvatelt pahatahtlikelt tegevustelt.
Kui rünnak on möödas, on tagajärgede üle mõtisklemine ja pikaajalise ohutuse tagamine sama oluline.
Mida teha pärast DDoS-i rünnakut
Pärast DDoS-i rünnakut on ülioluline olla valvel ja jälgida pidevalt oma võrguvarasid, et tuvastada täiendavaid kõrvalekaldeid või kahtlaseid tegevusi, mis võivad vihjata sekundaarsele rünnakule. Hea tava on värskendada oma DDoS-i reageerimisplaani, hõlmates teabevahetuse, leevendamise ja taastamisega seotud õppetunde. Selle plaani regulaarne testimine tagab selle tõhususe ja ajakohasuse.
Proaktiivse võrguseire kasutuselevõtt võib olla kasulik. Kui loote oma organisatsiooni võrgus, salvestusruumis ja arvutisüsteemides regulaarsete tegevuste lähtetaseme, saate kõrvalekaldeid hõlpsamini märgata. See lähtetase peaks arvestama nii keskmise kui ka tippliikluse päevade arvu. Selle baastaseme kasutamine ennetavas võrguseires võib anda varakult hoiatuse DDoS-i rünnakust.
Selliseid hoiatusi saab konfigureerida nii, et need teavitaksid administraatoreid, võimaldades neil alustada reageerimistehnikaid kohe võimaliku rünnaku alguses.
Nagu olete näinud, nõuavad tagajärjed tulevaste rünnakute üle järelemõtlemist ja nende ennetamist. Siin muutub pöördeliseks arusaamine, kuidas kõverast ees püsida.
Olge DDoS-i ohtudest sammu võrra ees
Digiajastul on DDoS-i rünnakute sagedus ja keerukus märkimisväärselt kasvanud. Kui olete nende ohtude kontseptsioonide, ettevalmistuste ja reageerimismeetmete kaudu läbi käinud, saab selgeks üks asi: ennetavad meetmed ja pidev valvsus on ülimalt tähtsad. Kuigi DDoS-i rünnakute mehaanika mõistmine on hädavajalik, seisneb tõeline kaitse meie võimes ette näha, reageerida ja kohaneda.
Hoides oma süsteeme ajakohasena, jälgides hoolikalt meie võrke ja arendades küberturvalisuse teadlikkuse kultuuri, saame nende rünnakute mõju minimeerida. See ei tähenda ainult praeguse ohu tõrjumist, vaid valmistumist arenevateks tuleviku väljakutseteks. Pidage meeles, et pidevalt muutuval digitaalsete ohtude maastikul on kursis olemine ja valmisolek teie tugevaim kaitse.
