Miks Vikipeedia pole nii usaldusväärne, kui võite arvata?

Vikipeedia on üks põhjalikumaid Interneti-allikaid. Siiski on põhjus, miks teie õpetajad ei luba teil seda kasutada viitena. Kuigi Vikipeedia on fantastiline ressurss, peaksid spetsiifilised omadused panema teid sinna sattunud teabe kahtluse alla seadma.

Populaarne platvorm toimib palju erinevalt kui teised akadeemilised ressursid, millele võite viidata oma essee kontrollimisel. Lisateave selle kohta, mis on Vikipeedia ja kuidas see toimib, aitab teil mõista, kuidas selle kogemustest maksimumi võtta.

Mis on Vikipeedia?

Vikipeedia lõid Jimmy Wales ja Larry Sanger 2001. aasta jaanuaris. Platvormi loojad kavatsesid Vikipeediat esialgu kasutada juba olemasoleva ingliskeelse entsüklopeedia projekti Nupedia täiendava projektina.

2001. aasta Vikipeedia on kaugel sellest, mida me täna teame. Nüüd on Wikipedia online-entsüklopeedia, mis on saadaval enam kui 320 keeles. See on ajaloo kõige olulisem teatmeteos ja üks kõigi aegade populaarseimaid veebisaite.

Saate õppida kõike, alates keerukast rakubioloogiast ja kohalikest ajaloolistest sündmustest kuni kuulsuste ja geograafiliste andmeteni. See sait on tuntud inimeste juhatamise kaudu kummaliselt spetsiifiliste teemade või linnalegendidega Interneti-küülikute aukudest. Seal on isegi mõnus võimalus hüpata lugemiseks "juhusliku artikli" juurde.

Platvormi üks silmapaistvamaid omadusi on kaugelt see, et see on täiesti tasuta. Kuigi saidile annetamiseks on väga peen võimalus, on kogu sisu saadaval kõigile kasutajatele ilma liikmelisuse või tellimuseta. Veelgi üllatavam on see, et isegi kaks aastakümmet hiljem ei leia te nende lehelt üldse reklaame.

Kes kirjutab Vikipeediat?

Kui see sait tegelikult raha ei teeni, võite mõelda, kuidas nad kirjanikke palkavad. Aga see on lihtsalt see - nad ei tee seda. Vikipeedia ei palka ühtegi kirjanikku ja jätab selle saidi vabatahtlikele avatud, et nad saaksid iga teema jaoks erinevaid artikleid muuta ja lisada. See on rahvahulga hankimine, et valmistada kõigile kasutamiseks ulatuslik entsüklopeedia.

See muidugi ei tähenda, et keegi Vikipeediasse kirjutamisest raha ei teeniks. Näiteks kui keegi soovib lisada lehte (spetsiaalselt kaubamärkide jaoks), võib ta palgata professionaalse Vikipeedia kirjaniku. Kuid enamasti redigeerivad kirjanikud platvormi tasuta.

Kõige olulisem on Steven Pruitt on uskumatult mõjukas Vikipeedia kaastöötaja vastutab enam kui 34 000 artikli ja üle 4 miljoni toimetamise eest. Ta tegi seda selle kogukonna jaoks täiesti tasuta ja pidas seda hobiks.

Kas see tähendab, et igaüks saab Vikipeediat redigeerida? Lihtsamalt öeldes jah. Sait on lehe muutmiseks avatud kõigile ja varem oli lehe täielik muutmine palju lihtsam.

On palju viiruslegende, kus inimesed väidavad, et nad on end Vikipeediasse lisanud, et sattuda kontsertidele või meelitada inimesi arvama, et nad on rikkad. Kuigi neid kuulujutte on raske kinnitada, on see täiesti võimalik.

Sel päeval saate seda teha peaaegu iga lehe jaoks. Ei oleks haruldane, kui inimesed muudavad sihilikult lehti, et nalja visata või üritaksid vaidluses õigust "tõestada".

Vikipeedia lehe muutmine

Vikipeedia lehe muutmine on lihtne. Igaüks võib vabalt redigeerida enamikku lehti isegi ilma saidile registreerimata. Pea meeles. See aga ei tähenda, et saate anonüümselt täielikult redigeerida. Platvorm märgib nimetute toimetajate IP-aadressi.

Kui olete lehe leidnud, kerige lihtsalt jaotiseni, mida soovite muuta, ja klõpsake nuppu „Muuda“.

Sellel klõpsates suunatakse teid tekstikasti. Vaikimisi näitab see redigeerimist lähtekoodiga; paremas ülanurgas oleval väikesel pliiatsil klõpsates saate aga valida visuaalse redigeerimise võimaluse, mis võib olla hõlpsam.

Kui muudatused on lõpule jõudnud, saate muudatused avaldada. Siiski on hea üles märkida tehtud muudatused ja lisada kõik allikad. Vastasel juhul ei jää teie muudatused kauaks üleval.

Kas Vikipeedia kvaliteeti kontrollitakse?

Igaüks võib enamasti Vikipeedia lehti redigeerida. Muudatused ei pea siiski saidile jääma. Vikipeedia administraatorid uurivad platvormi hoolikalt, et teavet uuesti kontrollida.

Tasuta platvorm soovib aidata kogukonda ja nad üritavad seda saiti kaitsta inimeste eest, kes üritavad lehti vandaliseerida või redigeerimise õigusi kuritarvitada. Lugematud vabatahtlikud hoolitsevad selle eest, et teave oleks võimalikult täpne.

Ilmselged valemuudatused ei kesta kaua, kuna inimesed kogu maailmas hoiavad silma peal kahtlastel. Kuid muidugi on seda lihtsam öelda kui teha ja on mõned asjad, mis aeg-ajalt radari alla lähevad.

Seotud: Vikipeedia redigeerimissõjad: kõige naljakamad, kummalisemad ja suurepärasemad Wiki-võitlused

On ka mõningaid lõbusaid hetki, kus toimetajad ei nõustu üksteisega tõeliselt ja tegelevad "toimetamislahingutega", kus keegi ei pruugi ilmtingimata eksida. Vikipeedia võtab mõned meetmed, et takistada pahatahtlikke toimetajaid lehti kogu ülejäänud kogukonna jaoks hävitamast.

Karistused

Ehkki igaüks võib jätkata vaatamiseks juurdepääsu Vikipeedia lehtedele, võivad probleemsed kasutajad silmitsi olla jätkuva väärkohtlemise tagajärgedega. Isegi kui te ei kasuta probleemsete muudatuste tegemisel registreeritud kontot, võivad administraatorid keelata IP-aadressil redigeerimisfunktsioonidele juurdepääsu.

Lukustatud lehed

Mõned hästi kirjutatud ja populaarsed lehed jäävad juhuslike toimetajate jaoks lukustamata, et neid hävitada. Selliste lukustatud teemade näited ulatuvad mitteilukirjanduslikest teemadest, nagu näiteks "haid" ja "Ameerika Ühendriigid", kuni populaarsete ilukirjandusotsinguteni nagu "Batman" või "Tähesõjad".

Varundamine

Vikipeedia toetab kõike. Kui keegi otsustab, et soovib sisse minna ja kogu lehe teksti kustutada, ei kao see jäädavalt. Vana sisu taastamine on suhteliselt lihtne. Kuigi igaüks saab enamikku lehti muuta, ei saa kõik neid täielikult kustutada.

Kas Vikipeedia on usaldusväärne allikas?

Vikipeedia on suurepärane ressurss, mis pakub sellele põlvkonnale ajaloo kõige põhjalikumat entsüklopeediat. Kuigi veebisaidilt saate kindlasti palju õppida, on siiski hea võtta teavet soolateraga.

Isegi pühendunud ja andekate kaasautoritega võimaldab Vikipeedia olemus kõigil sisu luua. Vikipeedia pakub palju teavet, kuid enne sisu lisamist oma lõputöösse või esseesse kaaluge sisu kontrollimist mõne muu usaldusväärse allikaga.

Millised näisid välja 8 kuulsat veebisaiti, kui need esimest korda käivitati

Iga populaarne veebiteenus pidi algama kusagilt. Võite olla üllatunud, kuidas teie lemmiksait varem välja nägi.

Loe edasi

Autori kohta