Kui olete hiljuti Windowsist Linuxile üle läinud, võivad C-draivi, D-draivi ja sellised tuttavad nimetamistavad teid segadusse ajada. Kuid ärge muretsege, sest kui saate aru, kuidas Linuxi kataloogistruktuur on üles ehitatud, saavad kõik teie kahtlused selgeks.
Linuxi kataloogistruktuur
Linuxi väljatöötamist inspireeris Unix, seega järgib see Unixiga sarnast failisüsteemi hierarhiat. Samuti märkate sarnasust teistes Unixi-põhistes operatsioonisüsteemides, nagu macOS ja BSD. Linuxi kataloogistruktuur on koostatud nagu puu /root kataloog on puu tüvi, millest ülejäänud kataloogid hargnevad.
Kataloogid sisaldavad peamiselt kolme tüüpi faile:
- Üldfailid: Üldfailid on tavalised failid, mis sisaldavad ASCII või binaarandmeid. Videod, pildid, dokumendid jne. on üldfailide tavalised näited.
- Kataloogi failid: Linuxis liigitatakse kataloogid ka failidena, mis on salvestusruumina muude failitüüpide ja kataloogide jaoks.
- Seadme failid: Võib-olla olete tuttav, et näete an F: või G: draiv luuakse iga kord, kui ühendate Windowsis USB-seadme. Samamoodi on Linuxis USB ja muud riistvarakomponendid esindatud kui /dev/device_id failid.
Tutvume erinevate kataloogide ja nende kasutusviisidega Linuxis. Soovitame teil seda jälgida, liikudes kataloogidesse koos cd käsk ja nende sisu kontrollimine ls käsk.
Kui soovite Linuxi hierarhiasüsteemi kohta rohkem teada saada, võite kasutada mees siia käsk, mis kuvab käsitsi lehe, mis kirjeldab üksikasjalikult Linuxi failisüsteemi hierarhiat.
1. Juurkataloog (/)
Juurkataloog, mida tähistab kaldkriips (/), salvestab kõik Linuxi kataloogid. Kui sisestate cd sellesse kataloogi ja kasutate käsku ls, leiate loendi kõigist oma masinas olevatest kataloogidest. Iga faili absoluutne tee läbib juurkataloogi, kuna see on kõigi teiste kataloogide lähtekataloog.
2. /boot
Alglaadimiskataloog sisaldab olulisi faile, mida vajate alglaadur. Siin on koos tuumaga salvestatud ka esialgne RAM-failisüsteem ehk initramfs. Te ei tohiks selle kataloogi kallal oma põhimasinas nokitseda. Kui soovite katsetada, tehke seda virtuaalses masinas.
3. /dev
Linux käsitleb kõike failina ja riistvara pole sellest reeglist erand. Kataloog /dev sisaldab spetsiaalseid virtuaalseid faile, mis esindavad teie süsteemiga ühendatud riistvarakomponente, nagu hiir, klaviatuur, salvestusseadmed jne.
4. /etc
Kataloog /etc sisaldab olulisi süsteemi konfiguratsioonifaile, nagu käivitusskriptid, võrgufailid, kasutajakontoga seotud failid jne. Kogu süsteemi hõlmavate muudatuste tegemiseks peate redigeerima konfiguratsioonifaile kataloogis /etc.
5. /home
Kataloog /home salvestab üksiku kasutaja kodukataloogi. Kui lülitate Windowsi keskkonnast üle, leiate kataloogi /home, mis on sarnane kataloogiga C:/Kasutajad kataloog. See sisaldab iga kasutaja kataloogis kasutajapõhiseid konfiguratsioone.
6. /bin
Kataloog /bin sisaldab süsteemikäske ja muid käivitatavaid programme. Käsk ls, mida kasutate alamkataloogide loetlemiseks koos paljude muude kasulike käskudega, asub kataloogis /bin.
7. /opt
Kataloog /opt sisaldab valikulisi tarkvarapakette, mis hõlbustavad teatud rakenduste paremat ühilduvust. Kui installite kolmanda osapoole rakenduse, mis pole ametlikus levitamishoidlas saadaval, salvestatakse selle tarkvarakood kataloogi /opt.
8. /proc
Kataloog /proc on pseudo-failisüsteem, mis sisaldab teavet protsesside ja kerneli parameetrite kohta. See täidetakse alglaadimise ajal andmetega ja puhastatakse Linuxi masina sulgemisel.
Kataloog /proc on koduks ka süsteemiteabele, nagu mälukasutus, protsessoriteave jne.
9. /tmp
/tmp kataloogi kasutavad süsteem ja selle rakendused ajutiste failide salvestamiseks. Sellesse kausta saate salvestada ka ajutisi andmeid, kuid pidage meeles, et süsteemi taaskäivitamisel andmed kustutatakse.
10. /root
Linuxis on igal kasutajal eraldi kodukaust ja juurkasutaja pole sellest erandiks. /root kataloog on juurkasutaja kodukaust. Te ei pääse sellele kataloogile juurde ilma superkasutaja õigusteta.
11. /usr
Kataloog /usr sisaldab enamikku failidest, teekidest, programmidest ja süsteemiutiliitidest. The /bin kaust on sümboolselt lingitud /usr/bin. Sama kehtib ka /sbin ja /lib kataloogid.
12. /var
Kataloog /var on süsteemi loodud muutujafailide salvestusruum ning see sisaldab logisid, vahemälu ja spoolfaile. Andmeid failis /var ei kustutata automaatselt, nii et süsteemiadministraatorid saavad vajaduse korral süsteemiloge koguda ja uurida.
Kui ühendate mis tahes irdmeediumiseadme, nagu USB-mälupulk, CD või DVD, loob Linux selle alla alamkataloogi. /media kuhu on paigutatud seadme sisu. Tavaliselt teeb süsteem seda automaatselt kohe pärast seadme ühendamist. Seadme eemaldamisel kustutab süsteem vastava alamkataloogi.
14. /mnt
Kataloogi /mnt kasutatakse salvestusseadmete ajutiseks ühendamiseks süsteemi. Mõned Linuxi distributsioonid kasutavad aga püsiva salvestuslahendusena ka /mnt. Erinevalt /media, ei paigalda süsteem salvestusseadet automaatselt aadressile /mnt. Süsteemiadministraatorid peavad salvestusseadme käsitsi ühendama ja failisüsteemi tabeli vastavalt täitma.
15. /lib
Teek on eelkompileeritud koodikogu, mida käivitatavad kahendfailid saavad kasutada. Linuxis on /lib kataloog toimib salvestusruumina kõigi teekide jaoks, mida binaarfailid vajavad /bin kataloog.
16. /sys
Kataloog /sys sisaldab teavet erinevate süsteemikomponentide ja draiverite kohta. See on sarnane /proc kuid erineva ülesehitusega. Sysadmins kasutavad /proc ja /sys vaheldumisi andmeid koguda.
17. /run
Kataloog /run logib süsteemiteabe alates alglaadimisest. Siit leiate teavet töötavate deemonite, sisselogitud kasutajate ja muu kohta. Kataloogis /run salvestatud andmed võivad anda teile ülevaate süsteemiressursside kasutamisest alates käivitamisest.
Failide ja kaustade konfigureerimine Linuxis
Nüüd, kui saate aru, kuidas Linuxi failisüsteemi hierarhia välja näeb, saate asuda oma Linuxi masina faile ja kaustu konfigureerima, et luua isikupärastatud ja turvalisem keskkond.
Kui te pole kindel, kuidas Linuxis faile ja kaustu muuta, on juurdepääsulubadega mängimine hea koht alustamiseks.
