Igal Linuxi süsteemiga suhtleval kasutajal on konto. Kuid peale tavakasutajate on Linuxis veel mõnda tüüpi kasutajakontosid.

Kasutajakontod on Linuxi põhikontseptsioon. Peamiselt aitavad need teil hallata juurdepääsu juhtimist oma süsteemis. Lisaks võimaldavad need mitmel kasutajal igal ajahetkel sisse logida ja on süsteemi turvalisuse seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Ilma kasutajakontodeta oleks raske kontrollida, kellel on juurdepääs Linuxi süsteemi millisele osale. Linuxil on neli peamist tüüpi kasutajakontosid. Siin on kõik, mida peate nende kohta teadma.

Kasutajakonto identifikaatorid

Linuxi süsteemil võib olla mitu kasutajakontot, seetõttu kasutab Linux iga konto unikaalseks tuvastamiseks kasutajaidentifikaatoreid (UID) ja rühmaidentifikaatoreid (GID). Iga kasutajakonto alus on selle UID ümber.

Lisaks on iga kasutajakonto seotud konkreetse grupiga ja seetõttu määratakse talle GID. Loomulikult võib kasutajakonto kuuluda mitmesse rühma.

Lisaks kasutaja- ja grupiidentifikaatoritele on igal kasutajakontol oma UID kindlas vahemikus, mis vastab konto tüübile, kuhu see kuulub.

instagram viewer

1. Superkasutaja konto

Linuxis tuntakse superkasutaja kontot üldtunnustatud nime all root ehk teie süsteemi vaikeadministraator. Igal Linuxi süsteemil peab olema vähemalt üks juurkasutaja konto.

Administraatoriõiguste osana on superkasutaja kontol piiramatu juurdepääs ja kontroll süsteemile, sealhulgas teistele kasutajatele. Sellepärast peate määrake alati tugev parool juurkonto jaoks.

Superkasutaja kontol on alati UID 0 ja see on samuti osa grupi ID 0-st.

Erinevalt teistest kontodest on superkasutaja kodukataloog kõrgeima taseme kataloogis, mis asub aadressil /root.

2. Tavalised kontod

Kõiki teisi kasutajaid, kes hiljem Linuxi süsteemi lisatakse, nimetatakse tavalisteks või standardkontodeks. Seda tüüpi kontodel on piiratud juurdepääs ja kontroll süsteemi üle, kuid neil on administraatoriõigused kasutades sudo või su käsku.

Kaasaegsetes Linuxi süsteemides on tavakasutajatel UID-d neljakohalise numbriga alates 1000. Tegelikult on esimesel süsteemis loodud kasutajakontol tavaliselt UID 1000.

Vaikimisi on tavaliste kasutajakontode kodukataloogis /home kataloog. Kui sa kasutage käsku ls kodukataloogi loendi koostamiseks saate oma süsteemi praegustest kasutajatest hea pildi.

Tavaliste kontode teine ​​oluline atribuut on see, et neil on vaikekest ja enamiku Linuxi distributsioonide puhul on see Bourne Again Shell (Bash). Sa saad muutke oma vaikekestat kui soovite, määrake see näiteks Z- või C-kestaks.

3. Süsteemikontod

Operatsioonisüsteem loob installimise ajal süsteemikontod. Süsteemikontosid kasutatakse operatsioonisüsteemi komponentide käitamiseks, kuid need ei tööta superkasutaja õigustega.

Enamiku süsteemikontode kasutajatunnused on vahemikus 1 kuni 99, rusikareeglina kaks numbrit. Mõnel juhul on süsteemikontodel kolmekohalised UID-d numbrite 500 ja 999 vahel.

Süsteemikonto näiteks on Apache veebiserver, millel on UID ja GID number 48.

Süsteemikontodel pole spetsiaalset kodukataloogi ega kesta, sest nende elu jooksul pole vaja kunagi sisse logida.

4. Teenusekontod

Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, heidame pilgu teenusekontodele. Teenusekontod on natuke sarnased süsteemikontodega: need luuakse alati, kui teenus on teie süsteemi installitud.

Näiteks kui sa installige SQL-serveri andmebaas, loob süsteem vastava konto SQL-serveriga seotud tegevuste haldamiseks.

Nii nagu süsteemikontodel, pole ka teenusekontodel kodukausta ega vaikekestat. Need on määratud /sbin/nologin sisselogimisest keelduda.

Teenusekontodel on tavaliselt kolmekohaline UID vahemikus 100–999.

Mõnel juhul võib teenusekontodel olla neljakohaline UID nagu tavakontodel.

Mõned silmapaistvad teenused, mida oma süsteemist leiate, on systemd, GNOME Display Manager (GDM), CUPS-i printimisteenus jne.

Kasutajakontod on Linuxis kasutajate haldamisel võtmetähtsusega

Linuxis on neli peamist kasutajakonto tüüpi ja need on kasutajate haldamiseks ja teie süsteemi üldiseks turvalisuseks üliolulised.

Kuna kasutajad on operatsioonisüsteemi põhikomponent, peab iga süsteemiadministraator õppima Linuxis kasutajaid haldama.