Veebibrauserid on meie aken ülemaailmsesse veebi, kuid sarnaselt iga aknaga on ka brauser kahesuunaline tänav. Seega ei võimalda veebibrauser mitte ainult juurdepääsu Internetile, vaid võimaldab ka pahatahtlikel üksustel meie süsteemidesse piiluda.
Seetõttu soovite turvalist veebibrauserit, mis kaitseb teid kõigi Internetis varitsevate pahatahtlike üksuste eest, kuid kuidas leida täiuslik brauser ja millise brauseri valida?
Miks vajate turvalist brauserit?
Teame, et brauserid aitavad meil Interneti-ühendust luua, kuid brauserid on aastate jooksul arenenud. Nüüd püüavad nad meie elu lihtsamaks teha, salvestades paroolid, krediitkaardi andmed ja aadressid, et me ei peaks neid meeles pidama. Kuid pahatahtlikud üksused võivad selle teabe kätte saada, kui meie kasutatav brauser pole piisavalt turvaline.
Lisaks otsime Internetist palju konfidentsiaalseid asju ja kui kasutatav brauser pole turvaline, võib see meie isikuandmeid lekkida. Seda teavet kasutades saavad reklaamifirmad luua individuaalseid profiile, mille abil saab meid Internetis jälgida ja meie otsuseid mõjutada. Lisaks on häkkerid krüptokaevandamise kasvuga hakanud juurutama pahatahtlikke skripte krüptovaluutade kaevandamiseks suure sissemurdmisega brauserite abil, et teha krüptokaevandamise toiminguid ohustatud brauserites.
Seega võib turvalise brauseri puudumine seada ohtu teie sirvimisharjumused, krediitkaarditeabe, paroolid ja protsessori arvutusvõimsuse. Seda teavet saab seejärel kasutada krüptokaevandamise, botnettide rünnakute, rahalise kahju, identiteedivarguste ja sotsiaalmeedia rünnakute tegemiseks.
See näitab selgelt, et turvalise brauseri olemasolu on tunni vajadus, kuid mis teeb brauseri turvaliseks? Noh, uurime välja.
Mis teeb brauseri turvaliseks?
Nüüd, kui teate turvamata brauseriga kaasnevatest probleemidest, on siin mõned brauseri funktsioonid, mis võivad need turvalisemaks muuta. Otsige neid, et teha kindlaks, kas veebibrauser aitab teid Internetis kaitsta.
- Liivakast: Nii nagu lapse liivakast takistab liiva mahavalgumist, a brauseri liivakast takistab brauseris töötaval pahatahtlikul koodil teie süsteemi mõjutada.
- Hüpikakende blokeerimine: Kui olete turvalisel veebisaidil ja ekraanil kuvatakse hüpikaken, võite eeldada, et ka hüpikaken on turvaline. See on kaugel tõest, kuna hüpikakendel klõpsamine võib kasutajad suunata ümber pahatahtlikele saitidele, mis võivad teie süsteemi kahjustada. Seetõttu on oluline, et teil oleks brauser, mis keelab hüpikaknad ja hoiab ära teie süsteemi nakatumise.
- Krüptokaevandaja blokeerimine: Krüptovaluutade kaevandamine võtab palju arvutusvõimsust ja energiat. Seetõttu loovad pahatahtlikud osalejad skripte, et kasutada krüpto kaevandamiseks kellegi teise arvutit – kasutades ära oma süsteemi ressursse. Soovite brauserit, mis takistab teie süsteemis pahatahtliku krüptokaevandamise koodi käivitamist.
- Jälgimisküpsiste/skriptide blokeerimine: Paljud veebisaidid, mida Internetis külastate, teenivad reklaamide näitamisega tulu. Nende reklaamide ahvatlevamaks muutmiseks jälgivad suured reklaamifirmad teid Internetis, kasutades jälgimisskripte, küpsiseid ja brauseri sõrmejälgede võtmine. See jälgimine võimaldab reklaamitehnoloogia ettevõtetel saata sihitud reklaame teile sobival viisil. Seega, kui vaatate seda, siis suured tehnoloogiaettevõtted jälgivad teid, kui sirvite Internetti ja vaatate kõike, mida Internetis teete. Jälgimiskaitse võib piirata nende võimet seda teha.
- Turvalised pistikprogrammid: Enam ei piira brauseri funktsionaalsust sellega kaasnevad funktsioonid. Tänu pistikprogrammidele saab brauseri funktsionaalsust täiustada. See tähendab, et mitte iga brauseri jaoks loodud pistikprogramm pole ohutu. Valige brauser, millel on kontrollitud pistikprogrammid, et teaksite, milliseid neist usaldada.
- HTTPS-i lubamine kõikjal: brauserid kasutavad veebisaidiga ühenduse loomiseks hüperteksti edastusprotokolli (HTTP). Avaldamisel ei olnud sellel protokollil krüptimist, mis võimaldas pahatahtlikel üksustel vaadata kliendi ja veebisaidi vahelisi andmeid. HTTPS muutis kõike, lisades protokollile krüpteerimiskihi, kuid mitte kõik Interneti-saidid ei toeta HTTPS-i ega kasuta vanemaid protokolle. Mõned brauserid võivad teid hoiatada, kui kavatsete HTTP-d kasutades saidile juurde pääseda, või takistada teid seda tegemast.
- JavaScripti blokeerimine: Me ei ela enam maailmas, kus internet on staatiline. Paljudel meie külastatavatel veebisaitidel on videod, hüpikreklaamid või muud interaktiivsed elemendid. Selle lubamiseks käivitavad veebibrauserid JavaScripti abil koodi taustal. Kuigi see muudab veebi interaktiivseks, võimaldab see häkkeritel ka veebisaidi külastamise ajal teie brauseris pahatahtlikku koodi käivitada. Kui brauser ei luba JavaScriptil vaikimisi töötada, ei lase pahatahtlikel olemitel brauseris käitada koodi, mis pääseb juurde teie isiklikule teabele või süsteemiressurssidele.
- DNS HTTPS-i kaudu: Domeeninimesüsteem (DNS), mis tõlgib sisestatud URL-i tegelikuks veebisaidiks, kasutab vaikimisi lihtteksti. Seetõttu saab ründaja või teie Interneti-teenuse pakkuja (ISP) vaadata kõiki veebisaite, mida DNS-liiklust kasutades külastate. Selle probleemi lahendamiseks on vaja brauser, mis kasutab DNS-i lahendamiseks HTTPS-i ja kaitseb teie identiteeti Internetis.
Kas teie brauser on piisavalt turvaline?
Olgu selleks Safari, Google Chrome, Opera, Edge või Firefox, ükski brauser pole oma olemuselt turvaline. Turvalisus on sama palju seotud brauserit kasutava inimesega kui ka brauseriga. Lisaks pole ükski vaikeseadetes olev brauser turvaline, kuna see on loodud pakkuma head kasutuskogemust.
Sel põhjusel lubavad brauserid veebisaitidel vaikimisi seada kolmanda osapoole küpsiseid või käitada JavaScripti. Brauseri turvaliseks muutmiseks peate muutma nende brauseri vaikeseadeid, et muuta see turvaliseks. Erinevates brauserites sama tegemiseks on vaja brauseri jaoks erinevaid seadeid kohandada.
See tähendab, et igal teie kasutataval brauseril on erinevad privaatsusseaded. Näiteks Google Chrome'i on kujundanud Google ja reklaamimogul soovib kõik teie andmed kätte saada. Seetõttu seab Chrome'i kasutamine alati teie privaatsuse ohtu.
Vastupidi, brauserid, nagu Firefox, Tor, Safari ja Brave, on loodud kasutajate privaatsust silmas pidades ning nende seadete muutmine võib muuta need turvalisemaks, kaitstes teid Internetis.
Millist brauserit peaksite kasutama?
Mis puutub brauseritesse, siis üks suurus ei sobi kõigile. Kui olete osa Apple'i ökosüsteemist, on Safari kasutamine mõistlik, kuna see integreerub ökosüsteemiga. Teisest küljest, kui olete Windowsi kasutaja, võib Edge'i, Firefoxi või Brave'i kasutamine olla turvalisem võrreldes Google Chrome, kuna need brauserid ei ole loodud kasutajaandmete kogumiseks, vaid võimaldavad neil Interneti-ühendust luua turvaliselt.