Arduino Mega vs. Uno: millist peaksite kasutama?

Alates mikrokontrollerite seeria algusest 2005. aastal on välja antud üle 15 Arduino plaadi. Arduino Mega ja Uno on kaks kõige populaarsemat ja laialdasemalt kasutatavat Arduino plaati.

Igal tahvlil on teatud omadused ja iseärasused, mis muudavad selle teatud ülesannete jaoks paremini sobivaks kui teised. Uurime neid erinevusi üksikasjalikult ja aitame teil otsustada, milline neist tahvlitest sobib teie elektroonikaprojektiga paremini. Arduino Uno vs Mega: laske Arduino võrdlusel alata ...

Arduino Mega

Arduino Mega ilmus algselt 2009. aastal ja on nüüd koos Arduino Mega 2560 Rev3-ga kolmandas versioonis. Praeguse Mega toiteallikaks on ATmega 2560 mikrokontroller ja see kasutab USB-signaalide jadakäskudeks teisendamiseks ATmega16U2 kiipi. Vaadake meie juhendit jadakommunikatsiooni valdamine Arduinoga.

Arduino Mega 2560-l on kokku 54 digitaalset I/O kontakti (millest 15 pakuvad PWM-väljundit) koos 16 analoogsisendiga. Sellel on ka riistvaralised jadapordid, silindripistik ja USB-B-port.

Seda saab toita kas USB-pordist või toitepesast ja see on võimeline töötama toiteallikaga vahemikus 6–20 volti. ATmega 2560 töötab 16MHz taktsagedusel ja pakub 8kB SRAM-i, 256kB välkmälu ja 4kB EEPROM-i.

Mega 2560 ühildub enamiku Uno ja endiste plaatide Duemilanove ja Diecimila jaoks mõeldud kilpidega. See tähendab, et nende plaatide jaoks loodud kilbid töötavad ka Mega peal.

Arduino Mega 2560 saate ametlikust Arduino poest umbes 35 dollari eest, mis on umbes sama hinnaga kui Raspberry Pi 4 1 GB variant.

Arduino Uno

Arduino Uno on vaieldamatult kõige populaarsem Arduino plaat ja see on ka see, mida enamik algajaid elektroonika kallal nokitsemise maailma kasutavad. Uno Rev3-l (teise nimega Uno R3) on 8-bitine protsessor, see töötab 16 MHz taktsagedusel ja seda saab toita kas USB-B pordist või toitepistikupesast, sama mis Mega.

Kuid sellel on vähem kõike muud, vaid 14 digitaalset I/O-viiku, 6 analoogsisendit ja ainult üks UART-port. Uno R3 plaat kasutab ATmega 328P kiipi ja sellel on 2 kB SRAM, 32 kB välkmälu ja 1 kB EEPROM. Selle tööpinge on vahemikus 2,7 kuni 5,5 volti.

Uno on enim dokumenteeritud Arduino plaat. Valdav enamus veebis leiduvatest Arduino elektroonikaõpetustest kasutab Arduino Unot muude elektrooniliste komponentide juhtimiseks. Uno R3 on saadaval ametlikus Arduino poes umbes 28 dollari eest.

Uus Arduino R4 mudel sisaldab palju võimsamat 32-bitist protsessorit, täiendatud salvestusruumi ja seda on saadaval kahes variandis.

Arduino Mega vs. Uno: Suurus

Arduino Mega jääb oma nimele truuks ja on Unost umbes kaks korda laiem (4 x 2,1 tolli), seda peamiselt tänu suurenenud kontaktide arvule ja suuremale mälule. Arduino Uno on seevastu loodud kaasaskantavuse jaoks ja selle mõõtmed on 2,7 x 2,1 tolli. Arduino Mega ja Uno kaaluvad vastavalt umbes 1,3 untsi ja 0,88 untsi.

Arduino Uno on seetõttu parem valik projektide jaoks, mille suurus on piiratud, nagu mänguseadmed ja muud kaasaskantavad projektid. Kui suurus pole teie jaoks oluline, võiks Arduino Mega olla teie projekti mikrokontroller.

Arduino plaate on laias valikus kuju ja suurusega, seega tutvuge kindlasti meiega juhend erinevat tüüpi Arduino mikrokontrollerite kohta saadaval.

Arduino Mega vs. Uno: Hind

Arduino Mega on ka kallim kui Uno. Ametlike jaemüügihindade korral maksab Mega umbes 35 dollarit, palju rohkem kui Uno, mida tavaliselt müüakse umbes 25 dollari eest. Kuigi Arduino Mega pole kõige kallim mikrokontrolleri plaat, ei pruugi see teie projekti jaoks seda väärt olla, kui teie peamine mure on kulude minimeerimine.

Arduino Uno R3 seevastu on üsna taskukohane, muutes selle ideaalseks valikuks algajatele, kes on huvitatud platvormiga mängimisest, muretsemata laua purunemise pärast.

Ühenduvus ja mälu

Megal on rohkem ühenduvusvõimalusi kui Unol, mis tähendab, et see on parem valik projektide jaoks, mis nõuavad palju I/O-d. Näiteks robootikaprojektis, kus peate võib-olla ühendama mitu servot ja täiturmehhanismi või ehitate ise 3D-printerit, kus Arduino Mega toimib peamise kontrollerina.

Kuid mitte kõik projektid ei vaja täiendavaid sisend- ja väljundkontakte, seega peaks Arduino Uno töötama enamiku projektide jaoks, eriti algajana, piisavalt hästi.

Arduino Uno Rev3-l on vähem mälu kui Megal, mis piirab üleslaaditava ja käivitatava koodi suurust. Megal on ka rohkem SRAM-i, mistõttu on see võimeline salvestama rohkem käitusaegseid andmeid (muutujaid ja nende väärtusi). See muudab selle sobivamaks keerukamate programmide käitamiseks kui Uno puhul.

Riistvara spetsifikatsioonide võrdlus

Arduino Uno ja Mega vaheliste erinevuste ühe pilguga nägemise hõlbustamiseks oleme mõlema plaadi riistvarafunktsioonid allpool kõrvuti loetlenud.

Populaarsus ja kogukond

Kahtlemata on Arduino Uno kahest plaadist populaarsem, moodustades umbes 50% Arduino plaatide kasutamisest. SparkFuni elektroonika. See on kergesti kättesaadav ja laialdaselt kasutatav, muutes tahvlile kohandatud õpetuste leidmise lihtsamaks. Mega on vähem populaarne ja seetõttu võib see olla ebamugav, kui alles alustate.

Mega 2560 on aga loodud Uno-ga ühilduma. Seetõttu töötab kogu Uno jaoks loodud kood ja enamik riistvara Megaga suurepäraselt. Kuid mitte kõik Mega jaoks mõeldud kood ja varjestus ei tööta Unoga, kuna Mega kontaktide arv on suurenenud.

Millist neist peaksite kasutama?

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad plaadid on suurepärased võimalused elektroonika, robootika ja asjade Interneti (IoT) rakenduste kallal nokitsemiseks (koos Wi-Fi-kaitsega).

Arduino Uno on parem valik algajatele oma madala hinna, väikese suuruse (mis sobib paremini väiksematele kätele) ja üldise leviku tõttu. Mega on seevastu suurepärane projektide jaoks, mis nõuavad täiendavaid sisend- ja väljundkontakte, arvutusvõimsust ja mälu, mistõttu on see ideaalne harrastajatele, kes on juba jalad märjaks saanud.